LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE
Uno Tamm, Paul Lättemäe, Silvi Tamm, Estonian Research Institute of Agriculture, 13
Teaduse St., 75501 Saku, Estonia
Sissejuhatus
Lutserni-kõrrelise segukülvi kasvatamisel on võrreldes lutserni puhaskülviga
väiksem keskkonna lämmastikuga saastatus, teiselt poolt on võrreldes kõrreliste
puhaskülviga võimalik pikendada rohusööda optimaalset koristusaega. Segukülvi
rohusööt on väiksema proteiinisisaldusega, sest kõrreliste bioloogiline areng on
lutsernist kiirem. Lutserni-kõrreliste omavahelise suhte muutmisega saame reguleerida
rohusööda seeduvust ja rohusööda toorproteiini (TP) kasutamise efektiivsust.
Kõrrelised ja lutsern erinevad neutraaldetergentkiu (NDF), happedetergentkiu
(ADF) ja ligniini (ADL) kontsentratsiooni poolest, kõrrelised on kõrgema
kiusisaldusega, kuid sealjuures väiksema ligniinisisaldusega kui lutsern. Võrreldes
kõrrelistega on liblikõielised suurema lõhustamatu NDF-ga, kuid NDF lõhustuvuse