Haug
puudub.» Seal hakanud mehele kaikaid või mis, mits ja mats, selga, kukla ja
säärde pihta sadama, viimati nenda tihedasti, et mees haugi käest maha
viskanud ja kerima (jooksma) pannud. Siis jäänud kaigaste sadu järele.
Mees ei ole tagasi vaadata julgenud, sellepärast ei ole ta ka teada saanud,
mis talle õiete selga sadanud.
Suure haugi kui hooldusaluse püüdmist tuli kalapüüdjal vältida ka selleks, et kalaõnn ei
kaoks.
Villikal oli LutsAnts, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust
nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta
püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud
sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand
parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et
Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me
tölpsaba orikas tagasi!» Need karjujad olnud veevaimud
annaabi.ee 
