Vene aeg - Talurahvaseadused ja talurahvas
vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise
kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku
usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse
lastele vene nimede panemist, asjaajamine muutub venekeelseks, koolide õppetöö läheb üle vene
keelele ja propageeritakse õigeusku. Keelati luua uusi luterikogudusi ning valdadel keelati anda
luterikogudustele toetusi. Riik sekkus aktiivselt kirikuasjadesse.
2. Talurahva rahutused 19. sajandi I poolel.
1804. a vastu võetud seadused ei rahuldanud ei mõisnikke ega talupoegi. Mõisnikud leidsid, et
seadused neid liialt seovad, talurahvas ootas aga eelkõige teokoormiste vähendamist. Levisid
jutud, et seadus võltsiti. Liivimaal alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale.
Talupoegade rahustamiseks saadeti kohale sõjaväeosad. Suurem väljaastumine toimus Harjumaal
Kose-Uuemõisas