http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERG...
Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole. Pikem: Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 19. sajandi keskel ühendasid Dmitri Mendelejev ja Benoît Clapeyron Boyle'i- Mariotte'i seaduse, Charles'i seaduse ning Gay-Lussaci seaduse üheks valemiks, mida tuntakse ideaalse gaasi võrrandi nime all. Ideaalse gaasi valem võeti kasutusele seepärast et tavaline maailm on liiga keeruline, ideaalse gaasi omadused on: · Molekulid on punktmassid · Põrked seintega on elastsed · Molekulide vahel puudub vastastikmõju 3) Mida näitab rõhk? Kui palju on normaalne rõhk (paskalites)? Rõhk - füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Õhurõhu avastas 17. saj.
energia, k Bottzmani konstant (1.38 -23 J/K) P = 2/3 nEkin ; Ekin = mv ruut ; p = 1/3 n m0 v ruut pV = m/MRT, milles p-rõhk(Pa),v-ruumala(m),m-mass(kg),M-molaarmass(kg/kmol), R-universaalne gaasikonstant (8.31J/molK) Isoprotsessid Iso-lad. Keeles sama. Midagi on sama. Isoprotsessid on sellised protsessid, kus mingi olek on jääv. Bogle'i ja Moriette'i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi ruumala ja rõhu korrutis jääv. Gay-Lussaci seadus isobaarilise protsessi korral on gaasi ruumala ja absoluutse t suhe jääv. v/T Charlesi seadus isohoorilise protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse t suhe jääv. p/T
4. Soojusliikumine. 5. Kaootiline liikumine. 6. Soojusliikumine gaasides. 7. Soojusliikumine vedelikes. 8. Soojusliikumine tahketes kehades. 9. Temperatuur. 10. Celsiuse skaala. 11. Kelvini skaala. 12. CK ja KC. 13. Rõhk. 14. Rõhu ühikud. Pa (paskal), mmHg, bar, at (atmosfäär) 15. Ideaalne gaas. 16. Isoprotsessid. T=const (isotermiline) p=const (isobaariline) V=const (isohooriline) 17. Boyle´i Mariotte´i seadus. 18. Gay Lussaci seadus. 19. Charles´i seadus. 20. Clapeyroni võrrand. 21. -25. Ülesanded. 22.
Bernard Desormesile ja Nicolas Clementile. 29 novembril 1813 tegid Desormes ja tema väimees Clement Courtois avastuse avalikuks. Gay-Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampere teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10 detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay- Lussaci protesti võttis omaks et esimesena tegi seda Courtois. Kasutatud allikad: http://www.i-vesi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4&Itemid=4&lang=et http://www.toitumine.ee/jood/ http://et.wikipedia.org/wiki/Jood vana keemia vihik
Isoprotsessiks. Isotermiline protsess- protsess, kus temperatuur ei muutu. Boyle - Mariotte’i seadus- Jäävat temperatuuri on antud gaasihulga rõhk pöördvõrdeline ruumalaga. p1 V2 ehk p 1 V 1= p2 V 2 p2 = V 1 3.5.2 Isobaariline protses Protsess kus rõhk ei muutu. Vaatame jääval rõhul gaasi kahte olekut ja kirjutame välja olekuvõrrandid m V T p1 V 1= R T1❑ 1 = 1 M ⇒ V 2 T2 Gay-Lussaci seadus – jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. Graafikut nimetatakse isobaar Punktiirjoon tähendab et nii madalatel temperatuuridel, mis on lähedal absoluutsele nullile ei ole aine gaasilises olekus, seega olekuvõrrand ei kehti. 3.5.3 Isohooriline protsess Protsess kus ruumala ei muutu Charlesi seadus- jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga p1 T 1 = p2 T 2 Graafikut nimetatakse isohoor
muutumatuna. Soojusvahetus termodünaamikas - toimub konvensiooni soojusjuhtuvuse või kiirguse teel. Kõik kehad annavad nii soojust ära kui ka saavad soojust juurde. Ideaalse gaasi olekuvõrrand - seob omavahel gaasiolekut määravaid suurusi eht rõhk,ruumala ja temp. Saab tuletada makrokäsitlusest läbi katsete. Katseliselt uuriti 3 isoprotsessi : 1. Temp. p=C1*1/v Boyle Mariote seadus : 2. V=const. p=C2*T(Charlesi seadus) 3. P=const. V= C3*T . Gay Lussaci seadus - 3 seadust võttis kokku üheks Clapeyrom, tema järgi ühe mooli kohta kehtib seadus pv= RT (r- universiaalne gaasi constant.) Isoprotsessid - protsessid, kus üks parameteeter jab konstantseks. Siin eeldame, et aine kogus ei muutu. 1) Isobaariline(horisontaalne) Suuremal rõhul muutub gaasi ruumala sama temperatuuri muudu juures vähem. 2) isokooriline(Vertikaalne) Suurema ruumala korral muutub sama temp. muudu juures rõhk vähem. 3) isotermiline(kaar) Väiksemal temp
Õhu rõhk ja ruumala on omavahel seotud. Kui vähendada õhu ruumala, siis rõhk suureneb ja vastupidi. Eeldatakse, et temperatuur on konstant. p1V1 = p2V2, kus Joonis 1. Boyle-Mariotte seadus p - õhurõhk V - ruumala Gay-Lussaci seadus · Õhu maht sõltub ka temperatuurist. · Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumist iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb muutumata. V1/ V2 = T1 / T2 Joonis 2. Gay-Lussaci seadus Boyle'i-Mariotte'i seadus Õhu keemilised omadused Õhk on gaaside segu ja koosneb peamiselt:
Seda kasutatakse keemiliste reaktsioonide lahendamiseks ja nende arvutamisel on see vajalik.See aitab keemikutel määrata täpseid koguseid aineid, mis on reaktsioonis antud Saavutused Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.Ta oletas 1811. Aastal ,et kidlal temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside molaarruumalad võrdsed. pxV=nxRxT Näiteks normaalrõhul on null kraadi Celsiuse juures meelevaldse gaasi ruumala 22,421 liitrit. Ta arendas selle välja Joseph Louis Gay-Lussaci hüpoteesist ,mis oli avalikustatud 1808. Aastal.Suurim probleem mida Avogadro pidi lahendama oli aatomite ja molekulide suhe.John Dalton ei uskunud sellesse.Ta ei kasutanud sõna aatom ja molekul sellesamas täheduses ,vaid ta kasutas neid põhimõtteliselt sama mõistena.Ta arvas ,et on 3 tüüpi molekule ,sealhulgas ka elementaarmolekuk ehk aatom.Suur rõhk oli massi definitsioonil,mis kaotas seni kasutuses oleva sõna kaal. 1815. aastal ilmus tema raamat, mis rääkis füüsikast ja
Asendades eelmisse valemisse: p = 2/3nEk ja p = nkT (k boltzmanni konstant, J/K) · Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temeperatuuriga. pV = (m / ) RT. Seoseid: m / = ; R = NAk. Isoprotsessid: 1) Boyle'i Mariotte'i seadus: isotermsel protsessil antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on jääv. T = const. pV = const., seega kogu soojus läheb tööks (Q = A). Graafikuks hüperbool. 2) Gay Lussaci seadus: isobaarilisel protsessil antud gaasikoguse ruumala ja temperatuuri suhe on jääv. p = const. V / T = const. Graafikuks sirge. 3) Charles'i seadus: isohoorilisel protsessil antud gaasikoguse rõhu ja temperatuuri suhte on jääv. V = const. p / T = const., seega kogu soojus läheb siseenergia muutmiseks (Q = U). Graafikuks sirge. 4) Adiabaatiline protsess: selline protsess, mille käigus ei toimu soojusvahetust väliskeskkonnaga. Q = 0. Töö tegemine võimalik vaid siseenergia arvelt
Sellises süsteemis kirjeldatakse termodünaamiliste parameetrite vahelised seosed ja uuritakse miks muutused tekivad Termodünaamika seosed Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid Eriseadused Vaatleme situatsioone, kus 3st parameetrist 2 muutuvad ja 1 on konstantne Saame isobaarilised (p=const), isohoorilised (V=const) ja isotermilised (T=const) Seadused Gay- Lussaci konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid ............ võrra sellest ruumalast V0, mis oli gaasil 0C Boyle-Marioti pV = const kui T=const Charlesi valem: ......................... Antud gaasikoguse temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra 1C konstantsel ruumalal kasvab tema rõhk p0 ..................... võrra Üldistus Mendelejev-Clapeyroni võrrand e universaalne gaasi seadus Valem: m- gaasi mass ... - molaarmass ... -moolide arv
seisneb vaid ühikus. M(H2SO4)=98 g/mol MOOL aine hulga ühik, milles sisaldub Avogadro arv (NA=6,02 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. aine hulk aine kogus Aine kogust mõõdetakse massi- või ruumalaühikutes, aine hulka aga moolides. MOLAARRUUMALA Vm - ühe mooli gaasilise aine ruumala. Kõikide gaaside molaarruumalad on normaaltingimustel (0°C=273 K ja rühk 101 325 Pa) Vm=22,4 dm3/mol = 22,4 l/mol GAY-LUSSACI SEADUS reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. 2H2 + O2 = 2H2O 2 : 1 : 2 (ruumalade vahekord) AVAGADRO SEADUS kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad võrdsel tempeartuuril ja võrdsel rõhul võrdse arvu gaasi molekule. · kõikide gaaside molaarruumalad normaaltingimustel on 22,4 l/mol · üks mool gaasi sisaldab NA gaasi molekuli 6,02*1023 = 1 mol = 22,4 l/mol gaasi molekuli
Desormes'ile ja Nicolas Clément'ile. 29. novembril 1813 tegid Desormes ja tema väimees Clément Courtois' avastuse avalikuks. Gay-Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampère teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10. detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile, et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay-Lussaci protesti võttis omaks, et esimesena tegi seda Courtois. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodi poolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus
(molK). Isoprotsess on gaasi üleminek ühest olekust teise nii, et üks kolmest olekuparameetrist (p, V, T) ei muutu. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei V V V kahe oleku võrdlemisel saame T = T 1 2 muutu (Gay-Lussaci seadus): = const ; T 1 2 ehk V1T2 =V2T1 . Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu (Charles'i p p p kahe oleku võrdlemisel saame T = T ehk p1T2 = p2T1 . 1 2 seadus): = const ; T 1 2
- molekuli keskmine kiirus molekuli keskmine kineetiline energia Ideaalse gaasi olekuvõrrand n molekulide kontsentratsioon k Boltzmanni konstant (1,38*10-23 J/K) T gaasi absoluutne temperatuur Makroparameetrite kaudu: Isoprotsessid kui mingi protsessi käigus gaasi koguse mass on jääv ja üks kolmest parameetrist (p, V, T) ei muutu, siis on tegemist isoprotsessiga. 1) pconst isobaariline (isobaarne) Gay-Lussaci seadus 2) V-const isohooriline (isohoorne) Charles'i seadus 3) T-const isotermiline (isotermne) Boyle - Mariotte'i seadus Termodünaamika I seadus süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu Q juurdeantav soojushulk siseenergia muut - välisjõudude vastu tehtav töö
võrra sellest rõhust, mist al oli 0 kraadi C juures (Charles'I seadus). Nt õhu soojenemine jääval tempsil. Isobaariline protsess Jääval rõhul p toimub protsess. Graafik on isobaar. Pr füüsik Gay-Lussac avastas 1802 a tempsi ja ruumala vahelise seose jääva rõhu puhul: Antud gaasimassi ruumala suureneb 1 kraadi võrra soojenemisel jääva rõhu all 1/273 võrra sellest ruumalast, mist al oli 0kraadi C juures (Gay-Lussaci seadus). Termodünaamika I seadus. See on soojusnähtuse teooria. Füüsikaliste kehade süsteemi, mis pole vastasmõjus süsteemiväliste kehadega nim isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks. Kõikidel makroplastilistel kehadel on peale mehaanilise energia veel siseenergia, mis sõltub ainult keha osakeste sisemiselt olekust (temp, ruumalast, rõhust). Aine osakeste vastastikmõju (tõmbe tõukejõud) määrab sisemise potensiaalse energia, liikumine aga määrab kineetilise energia
Wöhler huvitus peamiselt anorgaanilisest keemiast, töötas välja meetodi metallilise Al(1827) ja Be(1828) saamiseks, avastas CaC ja võimaluse selle reageerimisel veega saada etüüni. Avastas sõltumatult Sefströmist vanaadiumi, uuris tsüaniide, hiljem märkis C ja Si sarnasust, sai esimesena silaani SiH 4 - so metaani räni-analoog. 1836 sai Göttingenis Ülikooli keemiaprofessoriks, arendas välja tugeva keemiakeskuse. Justus von Liebig (1803-1873) saksa keemik, Gay-Lussaci õpilane, uuris koos Wöhlwriga benseeni derivaate, 1832 avastasid, et bensoüülrühm C 6 H 5 CO- võib muutumatult üle minna reaktsioonides ühest ainest teise. See avastus seostus Berzeliuse radikaalide teooriaga. RADIKAALid (lad k- juur) on org ainetes esinevad tervikrühmitused, mis ei lagune keemilistes reaktsioonides ja käituvad nagu aatomid anorgaanilistes ainetes. Radikaalid koosnevad vaid C ja H aatomitest, kus C on neg laenguga ja H on pos laenguga (osalaengu mõistet ei
Wöhler huvitus peamiselt anorgaanilisest keemiast, töötas välja meetodi metallilise Al(1827) ja Be(1828) saamiseks, avastas CaC ja võimaluse selle reageerimisel veega saada etüüni. Avastas sõltumatult Sefströmist vanaadiumi, uuris tsüaniide, hiljem märkis C ja Si sarnasust, sai esimesena silaani SiH 4 - so metaani räni-analoog. 1836 sai Göttingenis Ülikooli keemiaprofessoriks, arendas välja tugeva keemiakeskuse. Justus von Liebig (1803-1873) saksa keemik, Gay-Lussaci õpilane, uuris koos Wöhlwriga benseeni derivaate, 1832 avastasid, et bensoüülrühm C 6 H 5 CO- võib muutumatult üle minna reaktsioonides ühest ainest teise. See avastus seostus Berzeliuse radikaalide teooriaga. RADIKAALid (lad k- juur) on org ainetes esinevad tervikrühmitused, mis ei lagune keemilistes reaktsioonides ja käituvad nagu aatomid anorgaanilistes ainetes. Radikaalid koosnevad vaid C ja H aatomitest, kus C on neg laenguga ja H on pos laenguga (osalaengu mõistet ei
tuleneb rõhk gaasi molekulide põrgetest vastu pinda: mida suurem on rõhk, seda rohkem on põrkeid või on põrked energiarikkamad. · Õhurõhku võib mõõta baromeetriga. Keskmine õhurõhk on 760 mmHg, mis vastab 1,01·105 paskalile (Pa). · Manomeeter on riist rõhu mõõtmiseks laboratoorses süsteemis. · Boyle'i-Mariotte'i seadus: kindla koguse gaasi ruumala konstantsel temperatuuril on pöördvõrdelises seoses tema rõhuga: V 1/P ehk PV = const (kui T ja n ei muutu). · Gay-Lussaci seadus: kindla koguse gaasi ruumala sõltub konstantsel rõhul temperatuurist lineaarselt: V T (kui P ja n ei muutu). (Mõnede kirjandusallikate järgi on tuntud ka kui Charles'i seadus). · Charles'i seadus: kindla koguse gaasi rõhk konstantsel ruumalal sõltub temperatuurist lineaarselt: P T (kui V ja n ei muutu). · Mõistmaks temperatuuri mõju gaasi rõhule, tuleb molekulaarkineetilist mudelit täiendada väitega, et temperatuuri tõustes kasvab gaasi molekulide keskmine kiirus.
h= 115m m=1,3*108 leida Ep? Ep=mgh 1,3*108*10*115=153*109J Suusahüppaja mass on 80 kg ja kiirus äratõukel on 90 km/h milline on suusahüppaja kineetiline energia sel hetkel m= 80 kg v=90 km/h = 90/3,6= 25 m/s Ek=? Ek=(mv2)/2 Ek = (80*252)/2= 25000 J Pall visatakse üles kiirusega 20 m/s Kui kõrgele tõuseb pall V=20m/s h? Ek=Ep Mgh =(mv2) /2 Boyle-marionettei seadus silindris on gaas silinder on suletud kolviga. mille abil on võimallik gaasi kokku suruda Gay-Lussaci seadus jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga V/T= const, kui p=const(V=constT) kui gaasi rõhk hoida muutumatuna, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi ruumala kaks korda. Sellist protsessi nimetatakse isobaarseks. protsessi käigus muutuvad temperatuur ja ruumala kehtib seos V1T2=V2T1 temperatuur peab olema kelvinites Charlesi seadus
Maryotte võrrandi kirjutada pV = konst (11) ja 1 kg gaasi kohta pv = konst. Graafiliselt on isoterm hüperbool pv koordinaadistikus (joon 2) Joonis 2. Ideaalgaasi rõhu olenevus ruumalast jääval temperatuuril Protsessi nimetatakse isotermseks. Boyle-Maryotte seadus ei sobi rakendamiseks soojustehnilistes arvutustes väga kõrgetel rõhkudel ja väga madalatel temperatuuridel. Gay-Lussaci seadus näitab ideaalgaasi mahu sõltuvust temperatuurist jääval rõhul (1802 a prantsuse füüsik ja keemik Joseph Louis Gay-Lussac). Ta leidis, et gaasi temperatuuri tõstmisel 10C võrra jääval rõhul suurenes tema maht 1/273 mahu võrra, mis oli gaasil 00C juures. Vt = V0 (1 +t/273) (12) Seaduse graafiline kuju on toodud joonisel 3, mis on sirge (isobaar) Joonis 3. Ideaalgaasi ruumala olenevus temperatuurist jääval rõhul.
Seega, kui temperatuur kasvab, rõhk jääb aga samaks, suureneb ruumala võrdeliselt temperatuuriga ehk . Charles’ i seadus II. Jääval ruumalal ( ) on kindla gaasimassi rõhk võrdeline absoluuttemperatuuriga . Seega, kui temperatuur kasvab, suureneb jääva ruumala korral võrdeliselt ka gaasi rõhk , ehk . c) Boyle’i-Mariotte’i, ja Charles’i (Gay-Lussaci) seadust ühendab ideaalgaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni võrrand ehk , kus - on gaasioleku konstant: . korral on seos . Suvalise mahu ( ) korral saame: , et , siis . d) Avogadro seadusele (A. Avogadro 1776 –1856), mille kohaselt kõikide gaaside
2 cos sin seaduse järgi pV=const. Gay-Lussaci seaduse (r=C1C2). =6,670*10-11 m3/(kg*s 2). Kui vaadata järgi muutub gaasi ruumala jääval rõhul temp.
soojuslikuks liikumiseks. Ideaalses gaasis liigub sirgjooneliselt seni kuni ta põrkub kokku naabermolekuli või gaasi piirava pinnaga. Põrked põhjustavad rõhu, mis ajaühikus jaguneb üle pinna ühtlaselt (pascali s,). Loodudes sellist gaasi ei esine. Ideaalsete gaaside seadused 1.SEADUS (Goyle- Marioette seadus): kui gaasi oleku muutus (e. TD protsess) toimub konstansel temperatuuril, siis erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhkudega. v1/v2=p1/p2. Isotermiline protsess 2.SEADUS (Gay- Lussaci sedaus): kui gaasi oleku muutus toimub isobaarselt (p=const), siis erimahud sõltuvad võrdeliselt absoluutse temperatuuridega. v1/v2=T1/T2 3. SEADUS (Charlsi seadus): V=const, siis p1/p2=T1/T2 (isohoorne) Ideaalse gaasi olekuvõrrandid Termodünaamilise keha termiliseks oleku- ehk karaktervõrrandiks nim. võrrandit, mis seob omavahel termodünaamilises tasakaalus oleva süsteemi termilised olekuparameetrid. 1. Ideaalsete
Isos (kreeka k) sama, võrdne. 1. Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu ehk v=const (Charles'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk p1T2 = p2T1 . 2. Isotermiline protsess, gaasi temperatuur ei muutu ehk T = const (Boyle'i Mariotte'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame . 3. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ehk p = const (Gay Lussaci seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk V1T2=V2T1 . 16.Soojusülekande liigid. 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim
selle kuju; gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub; ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid- rõhk P, temperatuur T, kogus (aine hulk) n, ruumala V, rõhk- jõud pinnaühiku kohta. 26. Gaaside põhiseadused. Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks. Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks. Charlesi seadus- Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks.
Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10. mai 1850) Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema auks on nimetatud Gay-Lussaci seadus. John Dalton 6. september 1766 27. juuli 1844) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse aatomiõpetuse rajajaid. John Dalton uuris õhu koostist. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. 1803. aastal avaldas ta keemiliste elementide aatommasside tabeli, kus aatommassiühikuks võttis vesiniku aatomi massi. Ta tähistas iga keemilist elementi lihtsa sümboliga (tavaliselt ringikujulisega) ja väljendas nende abil ka liitaine koostist. 1794
1u = 1,66*10 -27kg Avogadro seadus mis tahes gaaside ruumalad on võrdsel temp ja rõhul võrdsed, normaaltingimustel 1 mooli ruumala on . (Eri gaaside võrdsetes ruumalades on võrdsel rõhul ja temp võrdne arv molekule.) Boile'i-Mariotte'i seadus jääval temp kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga, st jääval temp on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis konstantne. Gay-Lussaci seadus jääval rõhul suureneb antud gaasimassi ruumala kuumutamisel 1°C võrra 1/273 võrra sellest ruumalast, mis on gaasil 0°C juures. Ideaalseks gaasiks nim gaasi, mis allub täpselt gaasi olekuvõrrandile . Isoprotsess ideaalse gaasiga toimuv protsess. Molaarmassiks M nim 1 mooli massi. Molekulmass MR on molaarmass aatommassi ühikutes, võrdub molekuli koostisesse kuuluvate aatomite masside summaga.
so isohoorse protsessi Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi põhivõrrand. ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille S2-S1=Cvlnp2/p1=CvlnT2/T1 olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul. süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul (p=const ja dp=0). v2/v1=T2/T1=> Gay-Lussaci võrrand. Siin viisil. termodünaamilises Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel süsteemis tehnilist tööd puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi ei tehta ning termodün. temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), keha üleminekuks nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks olekust 1 olekusse2
Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta (Pa) 1Pa=N/m3 P=F/A 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. (joon graafikul- isoterm) P *V const P1 V 2 P2 V 1 Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala
mis iseloom. gaasisegu tervikuna. Olgu mahus V soojusliku tasakaalu olekus ideaalsete gaaside segu. 2) Isobaarne protsess on protsess, mis toimub 4). Isoentroopne protsess veeauruga. Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide püsival rõhul. (p=const ja p=0). v2/v1=T2/T1 Gay- 23.Termodünaamiline ringprotsess ja molekulide arvu N1,N2,...,Nn on võrrandi pV=NkT Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis Termodünaamika II seadus. Termodünaamika II seadus põhjal pV=(N1+N2+ ...+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks määrab termodünaamiliste protsesside suuna--väiksema kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+...+Nn/V*kT. Selle olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse.
võrrandi mõlemal poolel peavad ühikud olema ühesugused. Näidisülesanne: Silindris olev gaas, mille rõhk on normaalrõhk ( 10 5 Pa ) ja ruumala 40 cm 3, suruti kokku ruumalale 5 cm3. Miiliseks kujuneb kokkusurutud gaasi rõhk, kui temperatuur ei muutu ? p1= 105 Pa p1V1= p2V2 p2 = (p1V1)/V2 V1= 40 cm3 V2 = 5 cm3 p2 = ( 105 x 40 )/ 5 = 8 x 105 Pa p2= ? 4.2. Gay - Lussaci ( ge - lüssak ) seadus . 1 2 Joonisel on kõvera kaelaga ümarkolb, mis on täidetud gaasiga. Kolvi kaelas on kergesti liikuv kolb, mis ei lase gaasi läbi. Temperatuuri tõusmisel gaasi ruumala suureneb ja kolb liigub asendist - 1 asendisse - 2 . See tagab, et rõhk ei muutu. p = const.
1 joon.2 joon.3 Gaasi üleminekut ühest olekust teise jääval temp.-il nim. isotermili-seks protsessiks. Sellise protsessi korral liigub gaasi olekut kujutav punkt mööda isotermi. p,t- või V,t-diagrammil kujutab isoterm. prot. vastavalt p- või V-teljega paralleelne sirge. Need sirged on ka iso-termid. Kolmas parameeter V (vastavalt p) ei säilita oma väärtust nende sirgete ulatuses, vaid kasvab liikumisel mööda sirget noolega näidatud suunas.(joon2 ja 3.) Gay-Lussaci seaduse järgi muutub gaasi ruumala jääval rõhul temp muutumisel lineaarselt: V=V 0(1+t) (p=const). Jääval ruumalal on samasugune sõltuvus rõhu ja temp. vahel: p=p 0(1+t) (V=const). Jääval rõhul toimuvat protsessi nim. isobaariliseks. Gaaside puhul kujutab sellist protsessi V,t-diagrammil sirge V=V 0(1+t) (p=const)4. joon.4 joon.5. Jääval ruumalal kulgevat protsessi nim. isokooriliseks. Joonisel on kujutatud isokoorid p,t-diagrammil. (joon5.)
R suhteline gaasikonstant [J/kg*K] T absoluutne temperatuur [K] V ruumala [m³] M gaasi mass [kg] moolmass [kg/kmol] 10. Ideaalgaaside põhiseadused 1) Boyle Mariotte' seadus: Kui gaasi oleku muuts tõimub konstantsel temperatuuril siis v1 p erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhku: T=const (isotermiline) = 2 v2 p1 2) Gay Lussaci seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel rõhul siis erimahud v1 T suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: p=const(isobaariline) = 1 v 2 T2 3) Charles' seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel erimahul siis rõhud suhtuvad p1 T1
Gaasi molekulid on pidevas omavahelises liikumises. (sellist aine osakeste liikumist nimetatakse soojuslikuks liikumiseks) Ideaalgaaside põhiseadused: d) Boyle-Mariotte seadus: Kui gaasi oleku muutus toimub konstantsel temperatuuril (T=const), siis erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhuga. v1 p2 = Isotermiline, e. T=const v 2 p1 e) Gay-Lussaci seadus: Kui gaasi oleku muutus toimub konstantsel rõhul siis erimahud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega. v1 T1 = Isobaariline, e. P=const v 2 T2 f) Kui gaasi oleku muutus toimub konstantsel mahul siis rõhud suhtuvad võrdeliselt temperatuuridega p1 T1 = Isohoorne, e
R suhteline gaasikonstant [J/kg*K] T absoluutne temperatuur [K] V ruumala [m³] M gaasi mass [kg] moolmass [kg/kmol] 10. Ideaalgaaside põhiseadused 1) Boyle Mariotte' seadus: Kui gaasi oleku muuts tõimub konstantsel temperatuuril siis v1 p erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhku: T=const (isotermiline) 2 v2 p1 2) Gay Lussaci seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel rõhul siis erimahud v1 T suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: p=const(isobaariline) 1 v 2 T2 3) Charles' seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel erimahul siis rõhud suhtuvad p1 T1
Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25. Gaaside olekuparameetrid. Gaasi iseloomustavad suurusedolekuparameetrid: rõhk P, temperatuur T, moolide arv n, Ruumala (maht) V, Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 1 N/m2 = 1 Pa P = F / A 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. (joon graafikul- isoterm) P1 V 2 P 2 V 1 P * V const V V1 V 2 const T T1 T 2 Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on
on rõhu p väärtus, seda väiksem on ruumala V väärtus 3.1.6. Isobaariline protsess: Isobaariline protsess toimub jääval rõhul. See tähendab,et rõhk on konstantne. Üldiselt on iso protsessides nii,et on 3 erinevat protsessi ja iga erineva protsessi puhul jääb 1 parameeter muutumatuks ( rumala,rõhk, temperatuur). Isobaarilise protsessi puhul jääb muutumatuks RÕHK!!! Gay-Lussaci seadus [V / T = const.] Isobaariline protsess jääval rõhul toimuv protsess. Gaasi ruumala muutub jääval rõhul temperatuuri muutudes lineaarselt V = V0 (1 + t ) ( p = const ) . Sirget , mis kujutab isobaarilist protsessi diagrammil nimetatakse isobaariks. p V t° 3.1.7. Ideaalse gaasi soojusmahtuvus: Termodünaamika I printsiibi kohaselt, kui gaasi hul on 1 kilommooli siis kehtib dQ=dUkm+pdVkm
(Nõrk alus on NH3-vesilahus pH=10,6), tugev alus on NaOH (pH=14,0), nõrk hape on äädikhape (pH=2,4) ja tugev hape onHNO3 (pH=1,0) Prootonite konsentr. Arvutamine [H+]: [H+]=10Ph / Ph= -log H+ 9. Gaas aine, mis norm rõhlu ja toatemp. On täielikult gaasilises olekus [võime paisuda ja kokku tõmbuda, puudub kindel kuju, ruumala sõltub temp. ja rõhust.] Aur Aine gaasilises olekus, mille keemis temp. on kõrgem toatemp. Gaaside seadused: Boyle-marionette seadus Gay Lussaci seadus[ PV/T ] Clapeyroni [ pV=nRT] Kriitiline temperatuur Temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldade rõhu suurendamisega Kriitiline rõhk Rõhk mil gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus. V Reaalgaaside käitumise kõrvale kaldumine ideaalgaaside omast suureneb madalamatel temp ja kõrgetel rõhkudel, mil kaugused molekulide vahel on märksa väiksemad. Osarõhk- niisugune rühk mida vaatlusalune segukomponent omaks, kui ta täidaks üksinda kogu segu ruumala. 10
Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur (veeaur) CO 2 balloon – balloonis vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina 25. Gaaside omadused. Kokkusurutavus ja paisuvus Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 26. Gaaside olekuparameetrid. Rõhk P Temperatuur T Moolide arv n Ruumala V 27. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle-Mariotte: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const P1 V 2 = P2 V 1 Gay-Lussaci: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V/T=const V1 V2 = T 1 T2 Charlesi: Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse
kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Matemaatiliselt võib Boyle'i-Mariotte'i seadust väljendada kujul: , kus , ja tähistavad vastavalt gaasi rõhku, ruumala ja temperatuuri. Charles'i seaduse [s'arli seaduse] järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: p/T = const, kui V = const (p = const × T). Gay-Lussaci seadus väidab, et kui gaasid reageerivad omavahel ja moodustavad sealjuures uusi gaase ning kõigi gaaside ruumala mõõdetakse samal rõhul ja samal temperatuuril, siis nii reaktsiooni lähteainete kui saaduste suhe on väljendatav väikeste täisarvude abil. Atmosfäär ja selle koostis. Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse. Sellest järeldub ,et neil on sulamis-, keemis-, veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273 K=0C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v =Kg/m3 kohta Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ja sealt tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4. Kehtib seoses moolide arvu ja suurusega n=V/22,4 dm3/mol.
tõstetakse ja vastupidi). Sellest järeldub, et neil on sulamis-, tahkumis-, keemis-, ja veeldumistemperatuur. Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta. Kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal.Normaaltingimused: P=101325Pa=760mmHg=1atm T=273K ja 1 mol = 22,4 dm³ (1 mooli gaasi (auru) ruumala).Boyle-Mariotte- Gay-Lussaci võrrand :PV/T=P1V1/T1. Gaasi segude korral : P=P1+P2+...+Pn. Osarõhk on selline rõhk, mida vaadeldatav komponent omaks kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: pV=nRT. Gaaside ja aurude tihedus on madal. Difusioon on osakeste soojus liikumisest tulenev protsess, mille tulemusel antud aine konsentratsioon ühtlustub süsteemis. Difusiooni kiirus on otseses sõltuvuses temperatuurist, temperatuuri tõustes tõuseb ka difusiooni kiirus. 8
toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P; temperatuur T; kogus (aine hulk) n; ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle - Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks Gay- Lussac'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks Charlesi seadus Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T)
Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja Charlesi, Daltoni. gaasilise oleku vahel on tasakaal. Boyle - Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks 30
Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk jõud pinnaühiku kohta Kriitiline temperatuur so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, veeldada rõhu suurendamisega. Charlesi, Daltoni. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. Boyle Mariotte'i seadus et vedela ja Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises gaasilise oleku vahel on tasakaal. sõltuvuses rõhuga.
Ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 1. Gaaside olekuparameetrid: rõhk P temperatuur T moolide arv n Ruumala (maht) V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 1 N/m2 = 1 Pa; P = F / A 1. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks Gay-Lussaci Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks Charles´i Konstantsel ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks. Daltoni
t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis saab gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse viia. Sellest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumis- temperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273K=0*C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v (=kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ning siis tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4dm3. Kehtib seoses moolide arvu ja suurusega n=V/22,4dm3/mol.
kas vedelad ja/või tahked. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused: normaaltingimused – P=101325Pa=1 atm=760 mmHg; T=273K ja 1 mol=22,4 dm3.Gaasi lihtsaim mudel ideaalne gaas – molekulide vahelised tõmbejõud puuduvad. Ideaalne gaas allub Mendelejev-Clapeyroni ja Gay-Lussaci võrranditele. Gaaside tihedus ehk ühe liitri gaasi mass leitakse valemiga r=M/22,4, kus r on gaasi tihedus (g/l) ja M on molaarmass (g/mol). Gaaside tihedused suhtuvad teineteisesse kui molaarmassid. Ühe mooli gaasi ruumala norm. tingimustel on 22,4 l. Kriitiline temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta. Kriitiline rõhk on rõhk, mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal
Selle võib esitada kujul =const. Kui p1= p2=const, siis = . pV= nRT, kus p-gaasi rõhk, V-ruumala, T- absoluutne temperatuur, R-universaalne Sellest suhtest järeldub, et ruumala ja temp. gaasikonstant (=8,3145 J/mol/K), n gaasi on isobaarilisel protsessil võrdelises seoses. moolide arv ehk aine hulk. Võrdelisust iseloomustab Gay-Lussaci seaduse järgi seos V1= V0 T1 ja V2= V0 2.2. Isotermiline protsess. Selgituseks. Isoprotsessiks üldiseltmnimetatakse sellist oleku T2. Sama valem, siis kui temperatuur on Celsiuse kraadides: V= V0 (1+ T2). 2. Termodünaamika 2.1 Terodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse
annaabi.ee 
