Trell Aaron Selg 12 rühm Käsitrell Käsitrell on väiksemate aukude tegemise riist, mis pannakse pöörlema spiraalmehhanismi abil inimese käte musklijõuga. Enne elektri jõul töötavate trellide kasutuselevõttu oli levinuim puurtööriist väntpuur, sellega puurimine oli kauakestev ning väsitav. Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli varustuses norskmehhanism, mis võimaldab puurida betooni ja raudbetooni. Kui
ründajaid müüri pealt kahjustada. Keldid olid tähtsad ka seetõttu, et tegelesid aktiivselt rauasulatamisega ja tootsid suurtes kogustes rauda, raua tootmine käis oppidiumis. Oppidiumid on rajatud piirkondadesse, kus 27 ümbruses on palju rauamaaki. Keldid olid valmis saanud põhiosa tööriistavorme, mis on püsinud tänapäevani (rauast odaots, sirp, nuga, lusikpuur, käärid, nuga, viil, kirves, haamer, raudäärisega puulabidas). Tehti ka rõngasrüüsid, mis oli keltide leiutatud, ja ka kilpe. Palju selleaegseid relvi ja kilpe on leitud veekogudest, oli veekogudekultus. Veekultus levis ka põhja, Eestis austati põhiliselt allikaid, allikate austamise märgid pärinevad eelrooma rauaajast. Keldid asustasid suure osa Euroopast ja pärast roomalste ja germaanlaste pealetungi hakkab keldi kultuur lagunema. Keldid võtsid kasutusele ka pöörleva käsikivi
annaabi.ee 
