M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
«Oh armu ja halastust küll, nüüd on kümme!» Ta näis vihane ja vaevatud ühtlasi. Aga Tom
ütles:
«Oi tädike, ma usun, neid pole kümme.»
«Kas sa rumal ei näinud, et ma ise nad üle lugesin?»
«Ma teari, aga . . . »
«Hea küll, ma loen veel kord.»
Näppasin jälle ühe ja neid oli uuesti üheksa nagu enne. Noh, nüüd alles tädi sattus ärevusse;
ta oli nii pöörane, et üleni värises. Luges ja luges, kuni ta jäi nii segaseks, et pidas korvi ka
lusikaks; nii sai ta kolm korda õige arvu ja kolm korda vale arvu. Siis ta haaras korvi ja
virutas
põrandale; peksis kassi vaeseomaks; ütles, et jäetagu ta rahule, et kui me enne lõunat teda veel
kord tuleme piinama, siis tõmbab ta meil naha üle kõrvade.
Nii saimegi selle kummalise lusika ja pistsime selle ta põlle taskusse, kui ta meid toast
välja kihuias. Veel enne keskpäeva. oli lusikas ühes sindlinaelaga Jimi käes. Olime selle
asjaga
annaabi.ee 
