Essee Marilyn Manson album ''Eat me Drink me''
mälestustele minevikust, mis on saanud mingisuguse kummalise
lahenduse või on lihtsalt möödunud ajaga. Rahul- ja heaolutunde tekitab
see sellepärast, et need asjad on möödas ja enam pole neid, kuid antud
rahulolu kestab ainult kuulamise ajal.
Nagu eelpool mainitud, siis see muusika tekitab ka väga tugevat
masendust minus, kui kuulan pikalt seda. Põhjuseks siis need samused
mälestused minevikust, mis jäävad päris pikalt veel meelde, enne kui
uuesti peast välja lupsavad, kuid mulle meeldib see. Aeg-ajalt ma naudin
istumist oma toas ning mõtelda selliseid mõtteid.
Kõige lemmikum laul plaadilt oli ''Heart-shaped glasses''. Mu pähe on
jäänud ka kummitama laulud ''If I was your vampire'', ''Putting holes in
happiness'' ja ''Eat me, drink me''.
Ma ei tohi Marilyn Mansoni muusikat kaua ega tihti kuulata, sest siis
tulevad kurvad mõtted pähe, kuigi kui ma korraks ühte laulu kuulan, siis
kuulan Mansonit ikka korralikult ülejäänud päeva ka
annaabi.ee 
