“Isa Goriot” Honore` de Balzac
perekonna liikmete omavahelisest läbisaamisest. Teosel on 2 haru, mis terve raamatu vältel on
tihedalt üksteisega seotud.
Üks haru räägib pensionile läinud nuudlikaupmehest isa Goriot'st. Goriot elas üksi
Vaqueri pansionaadis. Tal oli 2 tütart, kes olid abiellunud ja elasid isast lahus. Kuna Goriot
armastab oma tütreid väga, siis andis ta tütardele kaasavaraks väga suure summa raha. Paraku
ei hooli tütred isast ja kasutasid teda ära, käies isalt pidevalt raha juurde lunimas. Isa Goriot
loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tema ainsaks rõõmuks oli näha
oma tütreid õnnelikuna. Kui isa Goriot haigestub väga tõsiselt, siis soovib ta näha oma tütreid
enne oma surma. Paraku on mõlemal tüdrukul ,,mõjuv" ettekääne mitte tulla. Isa Goriot saab
lõpuks aru, et tema tütred on tänamatud ja ei armasta teda tegelikult. Kogu tema töö ja vaev
nende nimel oli olnud asjatu. Ka matustele ei ilmu kumbki kohale.