Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul
ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks
kaubanduskeskuseks muutus Tallinn((Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997.
Eesti Ajalugu I).
Suhted naaberrahvastega olid üldiselt rahumeelsed, ehkki oma aja kommete kohaselt
korraldati üksteise juurde aeg-ajalt röövretki. Vaenlaste eest otsiti varju linnustes,
pelgupaikades metsades ja soosaartel. Nende harvadel puhkudel, kui vastased mõnd linnust
piirama hakkasid, piisas sageli lunamaksust (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti
Ajalugu Gümnaasiumile). Vene kroonikais nimetatakse sääraseid väljapressimisi
maksukogumiseks. 12.sajandil püüdsid venelased rohkete sõjaretkedega Eestit tagajärjetult
alistada ning mõnikord neil õnnestus vallutada mõni tähtsaim linnus(näiteks 1191-1192 Tartu
ja Otepää), kuid garnisone neisse ei jäetud, vaenuvägi lahkus ja eestlased ehitasid põletatud
linnused taas üles. Eestlaste relvastus ja sõdimisviisid olid kohandatud kiireteks