minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui empiirilistest punktidest ülalpool, tuleb Cs maa külmumisastme põhjal. Äravoolu mõjut sageli võiks ühe või teise tõenäosusega vooluhulk väärtust vähendada ning vastupidi. Kui rahuldav meteoroloogilised (sademed ja aurumine) ning esineda, määratakse vaatlusandmete statistilise tõenäosuskõver käes, võib sellelt võtta vajaliku
C :N :P 106:16:1 biogeogeemiline tasakaal ÄRAVOOL Äravool & seda mõj teg: Äravooluks nim seda osa sademeveest, mis mööda maapinda (pindmine äravool) ja läbi pinnase (maasisene äravool) veekogudesse voolab. Äravoolu saab väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolu-kihina h või äravoolumoodulina q. Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja maa külmumisastme põhjal. Äravoolu mõjut meteoroloogilised (sademed ja aurumine) ning geograafilised tegurid - 14 - (valgla suurus, lang, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ning kliima muutumine. Äravool, peam näitajad: Äravool isel veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, mahuna W, veekihina h või äravoolumoodulina q.
annaabi.ee 
