Geograafia - Järved
Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus
on suur.
4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt
veerohked.
Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on
jõe säng kuiv.
Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka
põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi
ja sügisvihmade ajal.
5. Umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt
soolane. Väljavoolu umbjärvest ei ole.
Läbivoolugajärvest saab alguse jõgi. Need on kõige levinumad. Sinna suubub 1
või mitu jõge.
6. Järved tekivad : rannajärv, tehisjärv, soot ja lammijärv, mandrijää liikumine,
vulkaani koonusesse.
7. Tehisveekogusid rajatakse : elektrienergia tootmiseks, põldude niisutamiseks,
üleujutuste reguleerimiseks.
annaabi.ee 
