Sonett "Talv"
Talv
Peatselt saabumas talveaeg uus,
kadumas värvid ja lehised puud,
üle metsade laotub nüüd valge loor,
kõrsi ja oksi katab kohev lumekroon.
Mets vaikseks on jäänd,ühtki hingelist,
kes magama jäänd,kes lõunasse läind.
Paar jälge vaid lumes,needki kadumas vist,
ei tea,kes seal olnud või ringi käind.
Lund langeb ja langeb,maa valgeks on saand,
valges vaikuses,uinumas mets ja laas,
kõik puhkab,et uuesti ärgata taas.
Taevas süttivad tähed,peagi tõusmas kuu.
Külm,sädelev lumi ja härmatand puud.
Kõik see kokku on Eestimaa talvekuul.
(Leeni Rahu)
annaabi.ee 
