nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmalaul kuulda 10 km kaugusele. Nii isased kui emased kaitsevad oma territooriumi ja astuvad isegi võitlusesse. Pesad tehakse maapinnale lohkudesse. Lumekakud saavad suguküpseks 2. eluaastal. Pesitsusaeg on mai kuni septembri keskpaik. Aastas sünnib 1 pesakond. Lumekakk muneb munad mõne päevaste vahedega, seega kooruvad ka pojad erinevatel aegadel. Toidunappusel söövad suuremad lumekaku pojad ära väiksemad. Emane muneb 3-12 muna. Tihti ei õnnestu lindudel pesitseda. 43 - 50 päeva möödudes on linnupojad lennuvõimelised, kahekuuselt hangivad ise toitu. Pojad langevad tihti kiskjate ohvriks. Lumekakk liigub lõunapoole karmides oludes . Nende populatsioon oleneb suuresti lemmingute arvukusest . Eestis on lumekakk aeg-ajalt talikülaline, viibib enamasti mererannikutel, rabades, soodes ja luhtadel. Lumekaku eluea pikkus on vabas looduses kuni 15
Levik liigi territoriaalne paiknemine. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigi levikuvõime sõltub kahest faktorist: a) paljunemise kiirus; b) levimisviisid. Organismide levimine Lindudel ja imetajatel soodustavad levimist: a) invasioon loomapopulatsiooni rohkete isendite korrapäratu, tihti ulatuslik liikumine, mida põhjustavad lähteala üleasustus ja toiduvähesus. Eestisse on toimunud näit. lumekaku sissetung tundravööndist; b) migratsioon (ränne) loomade ulatuslik liikumine, mida ajendab elutingimuste muutumine või loomade vajaduste muutumine elu jooksul. Levimine võib olla: 1) passiivne, näit. inimese abil. Inimene on kujunenud üheks efektiivsemaks levimist soodustavaks agendiks: a) inimene võib liigi areaali teadlikult laiendada kultuurtaimed, koduloomad; b) inimene võib liikide levimist tahtmatult soodustada umbrohud, ameerika naarits.