MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL
pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunfides, linnavalitsuse
liikmetel, arstidel, juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad
karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile,
nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas.
Eri riietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iselommustas teravatipuline müts,
mille otsas oli luljused. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused.
Isiku päritolule ja positsioonile osutavate tunnuste hulgas olid tähtsal kohal ka
tema vapp ja orden. Vapp oli kunagi olnud vajalik selleks, et lahinguväljal vaenlast
eristada. Orden näitas kandja kuuluvust mõnda ilmalikku ordusse. Ordenid olid tavaliselt
kaunistatud vääriskividega ja olid väga kallid.
6