Eesti kirjandus: Lydia Koidula
1873 abiellus Eduard Michelsoniga
● Koliti Kroonlinna
● 18.07.1874 sünnib poeg Hans Voldemar (suri 29.07.1878
diftreeriasse)
● 02.06.1876 sünnib tütar Hedvig
● 23.01.1878 sünnib tütar Anna
● 1884 veebruaris sünnib surnult poeg Max
● Lydia Koidula suri rinnavähki 11.08.1886 Kroonlinnas
● 1946 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule
Koidula looming
Raamatud, luulekogud:
● 1866 "Vaino-lilled"
● 1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst)
Proosa:
● 1868 “Enne ukse lukutamist”
● 1868 “Ainuke”
● 1868 “Tammistu küla veskitondid”
● 1881 “Loigu perenaine”
Koidula näidendid
● 1870 “Saaremaa onupoeg”
● 1870 “Kosjakased”
● 1872 “Säärane mulk”
● 1880 “Kosjaviinad”
Teised Koidulast
Koidula, kui luuletaja kuulsus lõi särama I üldlaulupeol, kus lauldi
kahte tema sõnadele loodud laulu: “Sind surmani!” ja “Mu isamaa
on minu arm!”. Luuletaja ise- kaunis ja suursugune, ebatavalise
annaabi.ee 
