Peipsi Järv Referaat
Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart.
Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon
on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa ,
Värska, Kruppi.
Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle
põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid
männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal
liivarand. Peipsi põhjarannikut ääristava luiteala keskmine kõrgus on 5 - 9 m,
suurima kõrgusega luide (ca 20 m) on ida pool Alajõge. Need
rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest,
mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Liivaseid, kruusaseid ja saviseid
kaldalõike leidub ulatuslikult Peipsi läänekaldal. Seal leidub rohkesti ka
rändrahne ja kivist kallast. Põhjakalda kaks osa - Järvevälja ja Smolnitsa
luidestikud on võetud riikliku kaitse alla.
Peipsi järv kogub oma vee ulatuslikult alalt
annaabi.ee 
