intressitulule. Seos gAp-i, turuintressimaara ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis 3.30. (3.30) Δ NIIexp = GAP . Δ iexp kus Δ NIIexp – puhta intressitulu oodatav muutus, GAP – vahe intressitundlike aktivate ja passivate vahel, Δ iexp – turuintressimaara oodatav muutus. 42. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. gAp mudeli abil voib puhast intressitulu luhiajaliselt sta bi liseerida voi suurendada, muutes bilansis int res si tundlike varade ja/voi kohustuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima gAp nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimaara muutustele. 43. Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel. DGAP (duration gap) on vahe aktivate ja passivate kaalutud keskmiste kestuste vahel (vt valem 3.31)
mõjutustele. RAS nouded maaravad tarkvara valmistamise eriparad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Joudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Tookiiruse juhtimine toimub umbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tahtsusega · Andmemahud on vaikesed voi keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine) · Andmete terviklikkus noutav luhiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine] Ei tea kas on õige ??? 48. Nimetada tarkvara elutsükli osad. 1. Nõuete analüüs e. süsteemi analüüs 2. Spetsifikatsioon mida toode teeb 3. Projekteerimine kuidas teeb 4. Programmeerimine 5. Koostamine ja testimine 6. Hooldus (kasutus) 7. Kasutusest mahavõtmine 49. Mis peab olema ära toodud spetsifikatsioonis? (?)
piisava selgusega enda jaoks määratlenud ja seega puudub uldine kriteerium, mille alusel konkreetsetes luhiajalistes otsustusulesannetes sihti seada. · Otsustaja ei ole ratsionaalne kasulikkust maksimeeriv arvuti, vaid emotsionaalne olevus. Hetkeemotsioonid ja luhiajaliselt saavutatavad kasud võivad pikema perspektiivi varjutada, samas võivad need aga ka märku anda strateegilise sihi mittevastavusest subjekti olemusele ja tegutsemiskeskkonna tingimustele. · Eesmärk peab olema vastavuses otsustaja käsutuses olevate ressurssidega. See tingimus kehtib uhtviisi nii strateegilise sihi kui ka konkreetsete otsustusulesannete
Majanduslikel põhjustel ehk koondamise tõttu; Töötaja isikust või töötaja käitumisest tulenevatel põhjustel (TLS § 85 lg 5, § 87, § 88, § 89). Tööandjapoolne töölepingu erakorralise ülesütlemise keeld Tööandja ei või töölepingut ules öelda põhjusel, et töötaja: On rase või tal on õigus saada rasedus- ja sunnituspuhkust; Täidab olulisi perekondlikke kohustusi; Ei tule tervislikel põhjustel luhiajaliselt toime tööulesannete täitmisega; Esindab teisi töötajaid (töötajate esindajad on: usaldusisik, ametiuhingu valitud esindaja, töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu liige); Ei soovi muuta tööaja kestust (97/81/EÜ); On aja-, asendus- või reservteenistuses (TLS § 92 lg 1). Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt Tulenevalt majanduslikest põhjustest võib tööandja töölepingu ules öelda (koondamine):