Võru-Hargla nõgu
suuremas osas on pinnalt läbiuhutud. Nende kõrval hõlmavad osa alast liivased märjad
järvetasandikud. Orundis ainulaadne 7 km pikkune 10-12 m kõrgune munakalisest kruusast
oosilaadne vall (Sännast kirdesuunas kuni Nursini). Sellest ida pool on Ahitse järv (5,7
ha), Hargla nõos ainuke järv väljaspool edelaosa soid.
Kaugjärvest lähtuv Mustjõgi voolab kirde suunas läbi soode ja ümber savise lavatasandiku,
mis ulatub Sarust Luhametsani ning läbib loodeosas madalsoometsaga kaetud ja
kuivendatud Kagu-Eesti ühe suurema Kerreti soo (5545 ha). Hargla nõo kirdeosa liitub
Vagula järvest edela pool Võru orundiga, mille suurem osa asub Haanja kõrgustiku jalamil.
Vagula järve lõunakalda märg liivaseid ürgalluviaalseid ja järveveetasandikku, mis läheb
lõuna pool üle kõrgustiku kuivaks sanduriks, katavad vastavalt niiskusoludele kas
soostuvad, rabastuvad või nõmme- ja palumetsad.
annaabi.ee 
