Vöötkoodid
Koodi lugemise suund ei ole oluline.
Pliiatslugejatega sarnase lugemismehhanismiga on vöötkoodikaartide lugejad, kuid siin ei
liigutata mitte lugejat, vaid veetakse kood lugemisakna eest läbi. Sellised seadmed
meenutavad oma välimuselt ja ka kasutusviisi poolest magnetkaardilugejaid, magnetriba
asemel on kaardil aga vöötkood.
CCD-lugejad
CCD-lugejad väljastavad mitme LED-i abil valgusriba, mis peab ulatuma üle koodi.
Seetõttu on CCD-lugejate puhul oluliseks parameetriks lugemislaius, millega on ära määratud
suurim loetav koodipikkus. Valgusdioodid vilguvad vaheldumisi sagedusega 50..200 Hz.
Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba.
Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud
valgussignaal CCD-sensorile jõuab ning koostab selle põhjal tervikliku koodipildi.
Lugeja võib alustada tööd, kui vajutatakse vastavat lülitit või kui ta jõuab piisavalt lähedale
mingile pinnale