3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7. romaan-on jutustava proosa suurvorm
19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada. 30) Lavastus - lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. 31) Stsenaarium - etenduse, saate, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand; filmi kirjanduslik
Komöödias lahendub konflikt õnnelikult, kusjuures probleemid, millest konflikt tekib, võivad olla võrdlemisi tõsised. Konflikt - on sündmusi liikuma panevaks jõuks, mis tõuseb näidendis kesksele kohale ja on teose ideelise sisu põhiline kandja. Kuuldemäng ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. Lavastus selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. Libreto vokaalmuusikalise (lava)teose tekst. Liturgiline draama Lugemisdraama lavastamiseks vähesobiv, juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. Miraakel pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. Monoloog - ehk üksikkõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka teise tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla").
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või
On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm
Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt). Runneli publitsistlike tööde koondkogu “Jooksu pealt suudeldud” (1998) on mõttetiheduse ja omapäraste vaatenurkade poolest eesti mõttekultuuri väljapaistev teos. “Eesti mõtteloo” sarjale on koostanud J. Luiga artiklikogud “Mäss ja meelehaigus” ning “Hingejõu ilmed” (1995), U. Masingu “Pessimismi põhjendus” (1995) jpt. Runnel on koos M. Kõivuga kirjutanud lugemisdraama “Küüni täitmine” (raamatuna 1998). Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt keeltesse.
Jutustus sündmustik novellist laiem, mitu sündmust, vorm vabam, romaanist lühem ning ülesehituselt lihtsam. Muinasjutt sisaldab imesid jm mida reaalses elus ei esine. Maailm on imepärane, aeg ja ruum ei ole määratletud. Valm lühijutt, mis sisaldab loomi ja on õpetliku sisuga. Legend millegi saamislugu. Anekdoot lühike naljalugu. Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus. Kuidas jaotub näidendi tekst? Milliseid osi saab eristada? Tekst jaotatakse vaatusteks, piltideks, stseenideks, jm. Peatekst (kõneldav tekst);
kogumi (näiteks "filmidramaturgia", "muusikadramaturgia", "reiidramaturgia"). Dramaatikas on · Dialoogiline otsekõne (võib olla ka monodraama, siis peab olema tugev sisemine dialoogilisus, tihe seos esitamissituatsiooniga, distantsi puudumine kõneleja ning kõneldava (aine) vahel ) · Kõne tegevuslik kõne abil sooritatakse kõneakte, tegevusi · Aegruum olevikuline · Orienteeriutd teatrile (vrd lugemisdraama - teatri jaoks liiga suur maht, erakordselt arvukas tegelaskond, ebamugavalt keeruline probleemistik, lavatehnilisi võimalusi ületav kujundus vm.) Enamasti (kuigi mitte alati) on nii näidendi kui ka romaani või jutustuse aluseks (draama ja eepika sarnasus) lugu. Erinevusi on rohkelt: · Draama on vormilt suletud, proosas võib liikuda rohkem. Draamas ei ole jutustajat, tegelased peavad olulise edasi andma. · Draamas on aeg-ruumiga manipuleerimine raskem
· novell (short story vms) · novell · eleegia · eleegia · draama (kitsam) · epigramm · värssdraama · epopöa · epopöa · paljude vormitunnuste alusel · monodraama · novellett · novelett kujunenud zanrid: sonett, haiku · lugemisdraama · miniatuur · miniatuur · eepos · lüürika proosav-d · laast · laast · värssdraama etc · stsenaarium · lüürika proosavormid · jutustus · värssromaan · liberto etc · värssromaan · poeem ( poem) · kuuldemäng
teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab kuulajale või lugejale toimuvaid, enamasti juba minevikus toimunud sündmusi. Teose aluseks olevatest sündmustest võib jutustada samas järjekorras, nagu nad toimusid, aga ka ümberpööratud järjekorras, lõpust alguse poole suundudes. Suurvormides ( eepos, romaan )
(3) draama (kitsam mõistemaht!) on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes välja 18. saj. Temas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. 1. värssdraama - värsivormis 2. monodraama monoloogi vormis 3. lugemisdraama 4. filmistsenaarium 5. libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. 6. kuuldemäng 23. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena
Koosneb u 200 erinevast muundumisloost. Eleegiad sisaldasid hala sellest, kuidas ta on Musta mere äärde pagendatud ning sõpradest eemal. Neid kirju kasutati palju varauusaja õppetekstides. Tema mõtteterade najal õpiti kõnekunsti. Hõbedane ajajärk (40130) Poliitiline aspekt kadus, vabameelselt enam kirjutada ei tohtinud. Tulemuseks oli see, et kirjandusteoste stiil muutus retoorilisemaks ja kujundlikumaks. Draama oli suhteliselt oluline, kuid enam seda eriti ei etendatud: tekkis lugemisdraama. Autorite seas domineerisid Rooma perifeerias elanud kirjanikud. Seneca kirjutas filosoofilisi teoseid ja puhtaid lugemisdraamasid. Ta kaugenes selgelt kreeka draamade headest tavadest, jubedad stseenid ja veri olid tavalised. Filosoofilised teosed käsitlesid praktilist moraali. Seetõttu oli ta varauusajal hinnatud. Ta propageeris stoikude ideid. Oluline proosakirjanik oli Tacitus. Eelkõige oli ta oluline ajalooraamatute poolest: kirjutas biograafiaid ja ka suuri teoseid
" 22. Draama olemus ja etapid · Üks vanemaid ilukirjanduse liike, pärineb antiik kirjandusest. · Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. · Vanimad tragöödia, komöödia vt pilet1 · Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg") · Teater on erinevate erialade suurkompleks, kooslus. (rekvisiit, dekoratsioon)
noori autoreid. Kuulsaks said eriti kaks truppi: · 1914 Washington Square Players Theatre Guild · 1915 1929 Provincetown Players trupi avangardsus seisnes autori tahte järgimises. Ekspressionism sai ameerika draama suureks mõjutajaks alates 20nendate teisest poolest, eelkõige mõjutas saksa ekspressionism. Iseloomulik on skemaatilisus, mis oli sihilik ja loomulik, otsitakse üldisi seaduspärasusi ja välditakse isiklikku ainukordsust. Ekspressionistlik draama ei olnud lugemisdraama, ekspressionismid kasutasid moodsa lavatehnika kõiki võimalusi. Ameerika draama kaudseks mõjutajaks on ka Strindbergi unenäolised näidendid. Kaks suurt mõjutajat veel: · Saksa maailmakuulus ekspressionistlik film O' Neill õppis nendest väga palju · Georg Kaiser saksa ekspressionistlik draamakirjanik. 1920nendad: Psühholoogiline perekonnadraama sai valitsevaks kunstiliselt väärtuslikes teatrites. Pikapeale kodunes ka Brodway'le
Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) sõpruse ja armastuse ülistamine, surma vältimatus. Keskajal muutus lüürika üha religioossemaks, kuid õukonna- ja rändlaulikud viljelesid ka humaansemaid zanre, nagu alba, pastoraal. Lüürika õitsenguperioodiks peetakse renessanssi (Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles),
" 22. Dramaatika olemus · Üks vanemaid ilukirjanduse liike, pärineb antiik kirjandusest. · Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. · Vanimad tragöödia, komöödia vt pilet1 · Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg")
maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 4 Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 1970ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja.
annaabi.ee 
