Referaat Lahemaa rahvuspark
maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja
Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi
algul, tuletaves selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt
poolsaart (Jumida, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja
Käsmu).
Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa
Põhja-Eesti lubjaplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70 % pargi
territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning
kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja
rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed
joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal).
Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on
annaabi.ee 
