Magneesium
eriti oliviini ja pürokseeni sisalduse vähenemine "happelisuse" kasvades.
Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja
pürokseeni on ta
ka amfiboolide,vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa.
Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti
mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis.
Kaltsiumi diageneesis võib lubjakivisetete kaltsium aja jooksul osaliselt asenduda
magneesiumiga. Dolomiit on magneesiumi sisaldavatest mineraalidest eriti
levinud, kohati suurte mäemassiivide valdava mineraalina. Peaaegu
täielikult koosnevad dolomiidist Dolomiidid.
Ka magnesiit on väga levinud.
Seal, kus mere kuivades ladestub kaalisool, leidub ka kainiiti ja kiseriiti.
Suure tehnilise tähtsusega on karnalliit.[1]
Maailmameres[muuda | redigeeri lähteteksti]
annaabi.ee 
