400 kuni 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi tekkis eelajalooliste järvede ja merede biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid jutud ,et talumees ehitas saunaahi põlekivst
Lubjakivi sadestumine on võimalik peamiselt mere kaldalähedastes piirkondades soojas vees. Vee temperatuuri langemisel alla + 20oC lubjabakterite elutegevus nõrgeneb, vetikad seevastu arenevad hästi ka jahedamas vees. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Vahelduvad põlevkivi- ja lubjakivikihid, mis praegu avanevad meile põlevkivikaevandustes on looduse poolt kirjutatud kroonika kunagisest lubjakivibakterite ja vetikate vahelisest olelusvõitlusest. Põlevkivikihid sisaldavad rohkesti fossiilide detriiti ja ka terveid fossiile
Siiski ei saa eitada naftaprobleemi reaalsemaid tagamaid. Esmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19. sajandi keskel. 1905.a. saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel naftalaadset vedelikku. Siin tehti ka aastatel 1912-1924 mõningaid puurumisi, millega seostuvad mitmed spekulatsioonid ning mille kohta puuduvad vähegi usaldusväärsed andmed. Kuuekümnendatel aastatel Kuressaare linna rajatud puuraugus täheldati mõnesentimeetrise lubjakivikihi läbiimbumist musta naftabituumeniga. Tänapäeval on V. Kattai fikseerinud üle sajaviiekümne väikese enamasti mikrotilgakujulise nafta- või bituumeniilmingu Eesti kivimites. Aastatel 1968-1973 toimunud 1:200 000 mõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldati looduslikke bituumeneid reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid looduslikke bituumeneid.
annaabi.ee 
