Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT Kõige kuivem karbonaatmuld. Boniteet 5a-5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine
nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%. Puistute tootlikkus on madal, III IV boniteet. Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud. Loometsades eristatakse kolm kasvukohatüüpi. 1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud
paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres, kus on halb vee- ja õhureziim 6. Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi. Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim, enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii
·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ·harilik kukehari, ·valge kukehari, ·harilik koldrohi, ·lubikas, · lamba-aruhein, · punane aruhein, · tarnad, ·humallutsern, · muulukas,
*Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Mustikas, jänesekapsas, laanelill. Levinud enamasti Lõuna-Eestis *Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba.
1. Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir.
88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad
Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu · Põõsarinne- pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, lodjapuu, türnpuu,pihlakas
näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiidud
Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, sagedased on niidukäharik, harilik laanik, harilik viherik, lainjas lehiksammal. Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik
talvitub valmikuna · Lendab kogu suve mille käigus valmib tihti 3 põlvkona · Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. · Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Taimestik · Puurinne Kask, Mänd, Saar, Vaher, Tamm. · Põõsarinne Pihlakas, Paju, Kadakas, Kibuvits. · Puhmarinne - harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba Puurinne Kask Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest Puurinne Mänd Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Põõsarinne Harilik pihlakas · Pihlakas on levinud kõikjal Eestis. Oranzid viljad on
Harilik pärn Pärn Pärnalised Kassinaerilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Üheidulehelised Harilik maikelluke Maikelluke Liilialised Liilialaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Leseleht Leseleht Liilialised Liilialaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik lubikas Lubikas Kõrrelised Kõrreliselaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Balti sõrmkäpp Sõrmkäpp Käpalised Asparilaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Kaunis kuldking Kuldking Käpalised Orhideelaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik pilliroog Pilliroog Kõrrelised Kõrreliselaadsed Üheidulehelised Õistaimed Taimed
Joonige alla putuktoidulised taimed: pikalehine huulhein, härjasilm, vesihernes, alpi võipätakas, kärbesõis, kaelus penikeel. 9. Mis on puisniit ja kes seal kasvavad (8 taimeliiki)? * regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu * väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6. Hirsstarn 3. Punane aruhein 7. Harilik käbihein 4. Süstlehine teeleht 8. Madal mustjuur 10. Kui palju on Eestis soontaimi (+-100)? 1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata?
Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani
Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Karvane piiphein + + + + Püsik-seljarohi + + + + Tupp-villpea + + + + + Metstarn + + Sõrmtarn + + + + + + Lamba-aruhein + + + Lubikas + + + + Saluhein + + Metskastik + + + + + + + + Sinihelmikas + + + + + + Kattekold + Aasosi Metsosi + + +
leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu Metskastik Lubikas Loodehmik Metsakäharik Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes Nõmme- metsad Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. Levinud: rannikul liivaluidetel Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast.
siberi lehis, siberi ja palsaminulg, harilik elupuu, ebatsuuga jne. Tavaliselt kahjustavad võõrpuuliikide järelkasvu parkides hilissügisesed- ja kevadised külmad, talvised sulad, mets- ja koduloomad, seenhaigused ja putukkahjurid ning inimtegevus. Kui rääkida rohttaimede kooslustest, siis võib öelda, et domineerivateks on aruniidu kooslused, mis kasvavad viljakatel muldadel. Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne. Üheks suuremaks hirmuks on tänapäeval parkide võsastumine. Niipea, kui lakkab inimese hool siis hakkab hakkab park võsastuma, kuni lõpuks metsistub. Siis võib tekkida suuri probleeme algse kujunduse taastamisega, kuigi see pole võimatu.
metsades hõre aga samas lubjalembene ja liigirikas. Metsaalune on kaetud samblavaibaga. Sürjametsi on samuti enim Vormsi lääneosas, Suuremõisa, Huitbergi ja Kärisläti ümbruses. Need kasvavad meelsamini veidi paksema moreenikihiga aladel. Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad, kuid neid on vähemal määral. Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak. Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud
ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) 4. Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsad. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik. kasvukoht isel. taimeliigid õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, Loomets niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus kuiv; viljakad helmikas; lubikas, vesihaljas tarn liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, veega hästi varustatud, viljakatel Salumets sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, muldadel suured sõnajalad, angervaks
(quality class (IV) V ...Va). Mets on hõre (keskmine täius on 0,6) ja madala tootlikkusega (boniteediklass (IV) V..Va). The typical plants in undergrowth are junipers ; in ground vegetation: blue moor grass, blood-red geranium, bearberry, stemless thistle, mountain sedge etc. The moss layer is fragmentary. Tüüpilised alusmetsa taimed on kadakad; alustaimestikus: 1 lubikas, verev kurereha, leesikas, varretu keelikrohi, metstarn jne. Samblarinne on katkendlik. The small reed (Calamagrostis) alvar site type is widespread on thin (10 ...30 centimetres) dry gravelly soils with limestone subsoil which are rich in humus. Kastiku loopealne kasvukohatüüp on laialdaselt levinud õhukesel (10...30 sentimeetrit) kuival kruusasel või lubjakivise alusmulla kihiga mullal, mis on huumuserikas.
samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt) Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud – esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask, metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad
lõimis. ; Hüdrolüütiline happesus- H8,2 mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka caco3 t/ha H8,2xDm; Asendushappesus H5,6 cmol/kg ; Küllastusaste- neelnudnud aluste osakaal neelavas kompleksis; Mullaprofiili ehitus ja kihisemine- selgelt välja kujunenud leethorisont on happelise mulla tunnus(keemine puudub) karbonaatsus viitab lupjamise vajaduse puudumisele.; Indikaatortaimed (happelised väike oblik, põldrõigas,põldkanike jne ; lubjarikkal: põldsinep,kollane karikakar, lubikas jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik. Tuleb lähtuda lubjatarbest, esimeses järjekorras anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumatele kultuuride kplvi alla. Mesikas jne .Klinkritolm-keelustatud. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus- Nõrglubi (allikalubi) ja Järvekriit, 1950 Restpõlevkivi tuhk, eggektiivne, Tolmpõlevkivituhk, pneumaatiline lubiväetise tehnoloogia, paekivijahu ja dolomiidijahu. 22
Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel
Puud halvasti laasunud, boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda aga liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmetsas kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik), kui ka looaladele iseloomulikke, lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil (10-30 cm)
nende hulgas. Rabad on liigivaesed, rohkem liike on soosaartel, allikate ümbruses ning vähestel niitudel. Viljaka mullaga kühmudel ja künnistel asuvad soosaared erinevad rabadest üllatavalt. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Iseloomulik on lubjalembeste taimede esinemine allikajõgede kallaste kooslustes sinine kuslapuu, pääsusilm ja lubikas nende hulgas. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 34 taimeliiki, neist 19 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Kaunist kuldkinga esineb kaitsealal paiguti ohtralt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Käoraamatuid, laialehiseid neiuvaipu, roomavaid öövilkeid ja ööviiuleid võib nautida matkaraja läheduses.
kvad krrelised, lambad takistavad vsa levikut. (http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniit%20vajab%20hoolt) Aruniidud Aruniitude mullad on liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinne enamasti puudub. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on tihti liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Seal kasvavad näiteks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern ja muulukas. Enamik niitudest on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju lakkab, hakkavad niidud võsastuma ning muutuvad metsaks. Joonis 3 Näide aruniidust Pärisaruniitudel ja paluniitudel karjatamiseks sobivad kõik kariloomad. Väikestel nõmmeniitudel võib kidura heinakasvu tõttu veistel või hobustel sööki väheseks jääda.
tootlikkusega (III-V boniteet) mullad. Kõige sagedamini esineva männikud vahel ka kuusikud ja kaasikud. Puitud on madalad ja hõredad, puude juurdekasvu piirab mullakihi väike tüsedus, mis omakorda tingib ebasoodsa veereziimi. Jaguneb 1) Leesikaloo esinevad männikud kohati kuusk ja kask. Õhukesed paepelased mullad. Niiskuse puudus. Alusmets: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik: on hõre, iseloomulikud taimed on lubikas, leesikas, sinilill. (saartel ja Lääne-Eestis). 2) Kastikuloo tekib paepealsetel muldadel, mullakiht on paksem kui leesikaloos ja muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt männikud ja männi kuuse segapuistud. Alustaimestik: kõrrelised, punane aruhein, lubikas, ussilakk, võsaülane. Alusmets: sarapuu, kadakas, kuslapuu. (saared, Lääne- ja Põhja-Eesti). Nõmmemetsad asuvad toitainevaestel liivmuldadel, enamus puistust männikud, tootlikkus on madal
Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet). Maksimaalne aastase sette hulk on kuni 7 cm. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks: Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. 3 Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi- gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus.
Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba- aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar, niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal, lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn,
Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste . Mullaprofiili ehitus ja kihisemine .;Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks 2000 aastat tagasi. XVI - XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas lubiväetisi, kuid siis ei teatud selle toimemehhanismi ja lubiväetisi vaadeldi kui sõnniku asendajat. XIX sajandil hakati lubiväetisi teadlikult kasutama mulla happesuse neutraliseerimiseks. 1814. aastal rajas Marna ja Heimtali mõisate omanik pikaajalised lupjamiskatsed kohaliku mergliga. Esimesteks lubiväetisteks Eestis olid magevee lubisetted
PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus)
PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus)
rikastab mulda toitainetega. Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet). Maksimaalne aastase sette hulk on kuni 7 cm, enamasti siiski 0,5-2,5 cm. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks. 1. Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein, nõmm- liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. 2. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. 3. Soostunud ja soo-lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel
d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka
VII - Glindieelne kiviste leetmuldade valdkond (3,5%) VIII - Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond (5,0%) Eesti mullad Rendsiinad e. karbonaatmullad K WRB - Leptosols (leptos - õhuke). 1) kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist; 2) suur korese (räha) sisaldus >50% isegi >75%; 3) lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4) lubjalembene (kaltsifiilne) taimkate (lutsern, ristik, lubikas). Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti ALLTÜÜBID: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 46000 ha e. 1,2% Välja kujunenud < 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil 2. Rähksed rendsiinad K 187000 ha e. 4,7% Välja kujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30 cm. 3. Gleistunud rendsiinad Kg 65000 ha e. 1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel
nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad Samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefselt madalamatel elementidel, ajutiselt liigniisked, harimismaana vajavad valikulist kuivendamist. Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad K0g profiil A- Bmg-Cg b. Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg-Btg(Bmtg)-Cg Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V-VII kl Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad Näivleetunud mullad (kahkjad) LP FAO Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal
Second level Igihaljas Third level Kuivale kasvukohale Fourth level Fifth level 35 50 cm Läiklubikas Sesleria nitida Kuiv pinnas Click to edit Master text styles Täisvalgus Second level 40 50 cm Third level Fourth level Fifth level Harilik lubikas Sesleria caerulea Kuivale kasvukohale 20 40 cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juss-stepirohi Stipa capillata Kuivale kasvukohale Click to edit Master text styles ~ 100 cm Second level Third level Fourth level Fifth level
9 säilimise korral ongi neil levinud liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Rähkmullad on lubjarikkad, seega muld on pigem aluseline, kui happeline, pH tase jääb 6,5-7,2. Kuna mullad on väga huumusrikkad, siis on ka sealsed taimekooslused väga liigirikkad, enamasti kasvavad seal kaltsifiidsed ehk lubjalembesed taimed. Levinud liikideks on näiteks angerpist, lubikas, mägiristik. Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees · http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf 10 Kitsa ökoamplituudiga liigi näide ( selgitus, mille suhtes, graafik) Lepavahelik Lepad valivad oma mükoriisakaaslasi väga hoolega, selle asjaoludest ja põhjustest on lähemalt kirjutanud Leho Tedersoo [17]. Tema andmeil on kogu maailmas leppadega
kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1- 1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad Samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefselt madalamatel elementidel, ajutiselt liigniisked, harimismaana vajavad valikulist kuivendamist. Jagunevad: a. Gleistunud leostunud mullad K0g profiil A- Bmg- Cg b. Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg- Btg(Bmtg)-Cg Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V- VII kl Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad Näivleetunud mullad (kahkjad) LP FAO - Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) - Planosols) 9,5% Eestimaa pinnast Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil · tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal
hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Osad taimed on indikaator taimed nt. põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus
LIIKUVA Ca SISALDUS MULLAS AL järgi. Kui alla1500mg/kg mullas taimedele omastatavat Ca, siis tuleb kindlasti lubjata. Tänapäeval: MEHILCHI 3 süsteem, mille kohaselt 2000 välja pandud. Tegelikult loeb Ca ja Mg suhe. Ca : Mg 10...20 : 1 Eelnevad vajavad labori analüüse. EI vaja labori analüüse: Indikaatortaimed Osad taimed nt. väike oblikas tahavad kasvada happelistel muldadel (põldrõigas, põldkannike) happelise mulla indikaatortaimed, ka humal ja lutsern. lubjarikkal: lubikas, kollane karikakar. Mulla profiili ehitus ja kihisemine Kui mullas on selgelt välja kujunenud liithorisont (valkjas horisont), siis muld tahab lupjamist. Kui mulla paekivi tükke, siis muld ei taha lupjamist. 1958-1964a. algas aktiivne lupjamine, võeti kasutusele tolmjad lubiväetised, lupjamist vajavate muldade osakaal hakkas intensiivselt vähenema. 1984-1989a. vajas lupjamist 16% muldadest. Praeguseks on jälle suurenenud lupjamist vajavate muldade osakaal.
Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. TAIMED - sookaske, haaba, saart/paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl, kullerkupp, pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur Puisniit -puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama. Kõrge liigirikkusega. Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud. TAIMED- tamm,kask,haab/sarapuu/ lubikas,käbihein. LINNUD- metsvint,salulehelind,tihased MÕISTED Pool-looduslik kooslus e. pärandkooslusteks nim loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud, kuid mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat Rohumaa peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaa hõlmab niite, heina- ja karjamaad. V Sood
1. Gleistunud muldade olemus Õhuvaestest liigniisketest tingimustest orgaaniliste ainete hapendumine taandusvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Kolmevalentne raud --> kahevalentne.Kollakas ja punakas värvus muutub sinakaks ja hallikaks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu.Rida: (g) gG. Eeltingimus on see, et on vaja laskuvat veevoolu.Indikaatortaimed randteeleht:iseloomustab sooldumist, lubikas:lupjumist, jänesekapsas:hapendumist.Näivleetumine lessiveerumise ja gleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnane väljauhtehorisondi tekkimine.Vajalik on kahekihilise lähtekivimi esinemine (saviliiv ja keskmine liivsavi), avaldub profiilis näivleetunud (Egl) horisondi tekkes. Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks.Näivleetunud mullad on kahkjad. Leostumine - Ca ja Mg hüdrokarbonaatide väljauhtumine mullast.Profiilis ei avaldu
Kasari jõgi toob oma alamjooksul igal aastal luhale 10-25 kg/ha N, 17-27 kg/ha K2O, 4-7 kg/ha P2O5 jne. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks: a) Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. 9 Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba- aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. b) Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. c) Soostuvad lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega.
Õhematel lubikaloo kkt. Metsad hõredate männikutega, IVVa, alustaimestk liigirikas Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub (kadakas, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik: lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal, tähtsammal De 2,652,66 Mg cm-3, Hu sisseuhte korral väheneb, Fe sisseuhtel suureneb Dm 1,451,55 min. kihtides, Hu korral väheneb, Fe puhul suureneb Sügavamatel naadi kkt. salumetsad, kus domineerivad kaasikud ja kuusikud, esineb ka
Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet). Maksimaalne aastase sette hulk on kuni 7 cm, enamasti siiski 0,5-2,5 cm. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks: a) Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar; b) Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammigleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine- sügisene üleujutus; c) Soostuvad lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega.
Vordlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kasvukohatuüüpi. (jusshein) II Lammirohumaad Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kusüleujutuson väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikudon lubikas, lamba-aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi-ja lammi- gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. Soostuvad lammirohumaad on pika ajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega
Muldade neutraliseerimiseks sobivad paekivi jahu, dolomiidi jahu, klinkri tolm, põlevkivi tuhk, puu tuhk. HAPPELINE MULD (pH alla 5,5) Põldrõigas, põld-nälghein, põld-kaderohi, väikeoblikas jusshein, maarjahein, jänestarn, tähttarn, karusammal ja/või põldkannike NEUTRAALNE MULD (pH 5,5 – 7,5) Põldsinep, põld-kukekannus, kollane karikakar ja humallutsern ALUSELINE MULD (lubjarikas muld, pH üle7,5) Lubikas, angerpist, varretu ohakas, seakapsas. Mineraalainete transport mullas • Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust) – massivool piki veepotentsiaali gradienti (transpiratsioon, leostumine)
Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste Mullaprofiili ehitus ja kihisemine Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi CaCl2 ja CaSO4, kuna vähendavad potentsiaalset happesust, kuid suurendavad aktiivset happesust. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks enam, kui 2000 aastat tagasi. XVI-XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas lubiväetisi laialdasemalt, kuid siis ei teatud selle toimemehhanismi ja
schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Pärast metsaraiet suureneb kõrreliste osakaal [metskastik (Calamagrostis arundinacea), lamba-aruhein (Festuca ovina), lubikas (Sesleria caerulea)] ja mullad kamarduvad. LU tekib peamiselt mikroreljeefi kõrgendikel, kus mullakihi tüsedus on suurem. Õhuke mullakiht kuivab läbi ja päikesepaisteliste ilmadega tõuseb mullapinna temperatuur liiga kõrgele. Kultiveeritakse Mä istutamise teel kuni 8000 tk ha-le. Leesikaloo kasvukohatüüp esineb peamiselt saartel, Loode- ja Lääne-Eestis, umbes 0,6% riigimetsade pindalast. Kastikuloo kasvukohatüüp (kl)
annaabi.ee 
