Marcelluse teatri arkaadid 22. foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak Rooma foorum 23. Willendorfi Veenus- naisekujuke, avastas Austriast Wachau 07.08.1908, tehtud umb. 24000-22000 eKr., pikkus umb. 11 cm, poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga 24. Ateena- Kreeka pealinn 25. Colosseum- amfiteater Roomas, ovaalne 188x156 m, kõrgus 48 m., ehitusmaterjal põhiliselt lubajakivi tellis 26. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur 27. Abu Simbel- paik Egiptuses, Niiluse jõe läänekaldal, kaldakaljusse raiutud tempel, tõsteti 64m kõrgemale, et ei jääks vee alla(Venemaa tahtis rajada hüdroelektijaama), töid juhatas UNESCO 28. Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja päikesejumal 29. Kapitoolium- Rooma kindlus, usuline ja poliitiline keskus
Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõva settekivim. Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid, mis kuhjusid sügaval mere põhjas, tekitasid ajapikku lubajakivi. Peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänuste settimisel merepõhja tekkis põlevkivi, Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutuse või laamade sukeldumise käigus uuesti Maa sügavustesse sattuda. Sealse kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu paiknevad ained kivimites ümber. Kivimi ehitus ja välimus muutub ning kivim muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivist võib saada marmor ja graniidist gneiss. · Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted?
annaabi.ee 
