TALURAHVA OMAVALITSUS ja VAIMUELU
heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise
usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000
eesti talupoega vene igeusku.
VAIMUELU
Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli
olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur.
Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid.
Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool.
19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti- ja ltikeelne ilmalik kirjandus. Kord
ndalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartu-murdeline
ajaleht "Tarto maa rahwa Nddali-Leht".
Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja ltlaste keele ning
kultuuri vastu niivrd suurt huvi, et nad avaldasid arvestataval tasemel
ilukirjandust, andsid vlja ajalehti ja asutasid mitmeid teaduslikke seltse.