Lahused
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või
gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi
(lahuse). Aine lahustumisel ei esine keemilist reaktsiooni lahustiga, küll on vesilahuse korral
oluline roll vesiniksidemete moodustumisel.
Lahustamisel on põhitõde, et sarnane lahustub sarnases. Polaarsed ühendid lahustuvad üldiselt
paremini polaarsetes lahustites (vesi, dimetüülsulfoksiid, N,N-dimetüülformamiid,
madalamad alkoholid) ja vähepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes
lahustites (eetrid, süsivesinikud). Anorgaaniliste soolade lahustamiseks on orgaanilistest
lahustitest (solventidest) kõige sobivamad dimetüülsulfoksiid ja dimetüülformamiid. Kui
lahustit on vaja hiljem lihtdestillatsioonil eraldada, on oluline ka lahusti lenduvus.
Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või
annaabi.ee 
