Konspekt aastast 2005
vheneb. Hilisemates
protsessides osalevad mulla selgrootud, neist olulisem osa on vihmaussidel. Et
kompostimine kulgeks
Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz
kiirelt on vaja luua mikroorganismidele soodsad tingimused. Kompostis olevad
mikroobid ei saa
metaboliseerida lahustumatuid orgaaniliste hendite tkikesi. Esmalt tuleb
suured biopolmeerid
depolmeriseerida rakuvliste ensmide abil. Lipaaside, proteaaside ja
amlaaside aktiivsus on
krge komposteerimise alg- ja lppetapil, komposti kuumenemise faasis on nende
ensmide
aktiivsus madal. Seentel on oluline osa raskemini lagundatavate taimsete
materjalide (ligniin,
tselluloos) lagundamisel, samuti tagavad seened komposti hea struktuuri (so
vikesed agregaadid).
Mikroobid, kes viivad lbi kompostimisprotsessi, sattuvad sinna koos
lhtematerjaliga, veega, hu
kaudu, kuid vidakse lisada ka spetsiaalseid tstuslikke mikroobide segusid.
Neid segusid
(inokulume) vidakse lisada kas komposteerimise algul vi juba lppfaasis.