inimtööjõudu või loomi, kuid nüüd oli võimalik rakendada võimast jõuallikat: James Watti leiutatud aurumasinat. Populaarseks sai kraana just 19. Sajandil ka seetõttu, et nüüd oli võimalik kraanasid ehitada ka rauast. Teedeehitus Tänapäevased tõrvatud teed on kahe soti inseneri Thomas Telfordi ja John Loudon McAdami kätetöö. Telford kavandas teedele vee äravoolusüsteemi ja seadis normid kvaliteetsete ehituskivide jaoks analüüsides nende paksust ja koostist. Peagi said tema kavand ja normid kõikide teede ehitamise aluseks. John Loudon McAdam (sündinud 1756) kavandas oma teed kasutades sümmeetriliselt ja tihedalt üksteise kõrvale laotud kivisid. Ta kattis need suuremad kivid väiksematega, et suurendada tee vastupidavust ja et luua kindel pind sõidukitele
ja tähtsamad kujundusvõtted (kompositsioon). 10. Millal jõudsid inglise maastikupargi ideaalid Eestisse? Too kaks näidet siinsetest varasematest maastikuparkidest. Uusklassitsistlik aed Eklektika ja uusklassitsism: nn aednikustiil ja selle vastandid Arts&Craftsliikumine Inglismaal, rahvusromantika kõik, mis seda ajastut iseloomustas; mida uut tekkis maastikukujundusse sel perioodil. Mõisted. Tähtsamad isikud: J. Paxton, J.C. Loudon, W. Robinson, G. Jekyll ja E. Lutyens. 11. Inglise uusklassitsismile leidub paralleele ka Eestis. Millist tuntud Eesti parki nimetaksid? (Vastuseid võib loomulikult olla rohkem kui üks.) Põhjenda. Linnapargid Linnapargid: 1800 kuni tänapäevani Euroopas ja USAs. Volkspark. Avalike parkide eesmärgid. Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12
hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus contorta Douglas ex Loudon keerdmänd Noored võrsed kollakaspruunid, paljad. Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5...7(9) cm pikad, keerdunud, karedakarvalised, püsivad võrseil 5... 9 aastat, tupp 0,4...0,6 cm pikk. Pung on 1,5...3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud. Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga
tuli mahutada aina väiksemale pindalale, kuna jõukaid aiaomanikke tuli järjest juurde. Tulemuseks olid enamasti ülekuhjatud ja kirjud aiad, kus igale üksikule aia elemendile pöörati enam tähelepanu kui kujundusele tervikuna. Stiili nimetus - Gardenesque - viitab aedniku tähtsusele aia kujundamisel. Esimene 19. sajandi inglise autor, kes taashindas itaalia ja prantsuse renessansi stiilis aedasid, oli John Claudius Loudon (1783-1843). Tema aedade korraldused, mida ta nimetas "iidseks või geomeetriliseks stiiliks", põhinesid nii vaatlustel kui teoorial. 40 aasta vanuses kaotas Loudon oma noorusliku entusiasmi pitoreskse ebaregulaarsuse vastu ning ta hakkas arendama oma kiindumust eksootiliste taimede vastu, mida oli Briti saartele toodud üle kogu maailma. Need huvid kombineerusid tema ettepanekutes taimeistutusteks nn gardenesque ehk aednikustiilis. Loudon
kompensatsiooniprintsiibist. Esimesel juhul võivad toote positiivsed küljed kompenseerida negatiivseid külgi, teisel juhul hinnatakse teatud omadusi niivõrd olulisteks, et nende puudumist ei asenda miski. Kui hindamiseks vajalik informatsioon osutub ebapiisavaks, tehakse valik lähtuvalt hinnast (mida kõrgem hind, seda parem toode) või mainest (Suuroja 31, 2000: 41). Alternatiivide hindamisel võidakse jõuda ühele kolmest võimalusest (Loudon et al, 1993: 524): leitakse sobiv variant ja hindamine lõpetatakse (tõenäoselt järgneb ost); 25 sobivat varianti ei leitud ja hindamine lõpetatakse (ostuprotsess katkestatakse ja ostu ei toimu); sobivat varianti ei leitud, kuid alustatakse täiendava info kogumist. Alternatiivide hindamisel on turundustegevuse ülesandeks tarbijatele mugavate ja arusaadavate hindamiskriteeriumide pakkumine ning selgituste jagamine erinevate
Pinus mugo subsp. uncinata (Ramond) Domin - haakjas mänd Paljude morfoloogiliste tunnuste poolest sarnane P. mugo subsp. mugo'ga, kuid kasvab puukujulisena, ühetüvelisena, saades soodsail tingimustel 10... 20 (25) m kõrguseks. Käbid ebasümeetrilised, viltused, 4...6 cm pikad, allapoole suunduvad apofüüsid kandilised, nokakujulised, haakjalt tagasipöördunud püramiidja tipuga. Levinud Püreneedes, Sveitsi Alpides 300-2300 m kõrgusel. Pinus contorta Douglas ex Loudon keerdmänd Noored võrsed kollakaspruunid, paljad. Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5...7(9) cm pikad, keerdunud, karedakarvalised, püsivad võrseil 5... 9 aastat, tupp 0,4...0,6 cm pikk. Pung on 1,5...3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud. Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga. Käbid võivad
Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Keerdmänd (P. contorta Dougl. ex Loudon) Varem ka eesti keeles keerokkalise männi nime kandnud puuliik on oma olemuselt üsna hariliku männi sarnane. Võra kitsas ja tihe, tüvi õhukese tumeda koorega, meenutades rohkem kuuse- kui männikoort, 10...30 m kõrgused puud. Areaal: Vaikse ookeani rannikult kuni Kaljumäestikuni, Põhjapiiriks Alaska lõunaosa ja lõunapiiriks USA Columbia osariik, kasvades põhjaosas niiskemates turbasoodes ja lõunaosas ka kuivadel kivistel nõlvadel üsna toitainetevaestel muldadel
mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Sordid: 'Columnaris'; 'Gnom'; 'Mini Mops'; 'Mops'; 'Ophir'; 'Wintergold' ('Winter Gold'; 'Winzig'; 'Allgäu'; 'Brevifolia'; 'Carsten'; 'Frisia'; 'Hesse'; 'Kissen'; 'Knapenburg'; 'Kokarde'; 'Krauskopf'; 'Laurin'; 'Pal Maleter'; 'Picobello'; 'Rigi'; 'Varella'; 'Zundert'; Keerdmänd (P. contorta Dougl. ex Loudon) Varem ka eesti keeles keerokkalise männi nime kandnud puuliik on oma olemuselt üsna hariliku männi sarnane. Võra kitsas ja tihe, tüvi õhukese tumeda koorega, meenutades rohkem kuuse- kui männikoort, 10...30 m kõrgused puud. Tsoon VII ??? 1855. Areaal: Vaikse ookeani rannikult kuni Kaljumäestikuni, Põhjapiiriks Alaska lõunaosa ja lõunapiiriks USA Columbia osariik, kasvades põhjaosas niiskemates turbasoodes ja
annaabi.ee 
