M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
loo, sestsaadik kui me kohtasime noort lollpead, kes aurikule läks, ning sinnamaale, kus ta
ise majaukse ees kuningale kaela langes ja teda viis-kuuskümmend korda suudles. Siis
kargas ta üles, ta nägu punetas nagu päikeseloojak ja ta ütles:
«See elajas! Tule -- ärgem viitkem silmapilkugi aega -- mitte üht sekunditki -- teda tuleb
tõrvata ja sulgedesse kästa ja jõkke visata!»
Ma ütlesin:
«Kindlasti. Aga kuidas te arvate, kas enne kui te Lothropslde juurde lähete või...»
«Oo!» ütles ta. «Kus mu mõtted olid!» ütles ta ja istus uuesti: «Ära hooli sellest, mis ma
ütlesin -- palun, ära hooli -- ega hooli?» Ta pani oma siidise käe niiviisi mu käele, et ma
ütlesin: «Ennem sureksin.»
«Ma poleks uskunud, et niivõrd ärritun,» ütles ta. «Jutusta nüüd edasi, enam ma nii ei tee.
Ütle mulle, mis teha, ja ma teen kõik, mis sa ütled.»