Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
lootilised (liikumine tulenev
raskusjõust, kõrguste vahest, tekib jõeoru põhja säng) ja seisuveed e. lentilised.
Lootiline tsoon järvedes ja meredes- murdlainetuse mõju all olev litoraali osa.
Suurvee ajal väljub vesi sängist ja ujutab üle luha e. lammi (madalad kaldaalad 2 pool sängi).
Eestis on üle 700 jõge-oja, veerohkeim on Narva jõgi, Euroopas Volga ja maailmas
Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus.
Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e.
lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander.
Järved nõo tekke järgi:
a)tektoonilised (maakooretekkelised)
b)karstilised (põhjaveetekkelised)
c)jäätekkelised järved(Eestis enamik)
d)rabalaukad
1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on
45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m,
maailmas sügavam Baikal
annaabi.ee 
