kus enne surnu oli seisnud. Sikk kaeti valge linaga kinni ja jäeti tal pea otsa, nõnda et habe natuke katte alt välja paistis. Vanemad vennad olid kirikuõpetaja matusele palutud, kuid noorem vend mitte. Kodus istudes hakkas nooremal igav ning ta läks samuti matusetele. Kohale jõudes hakkas noormees õiendama, et miks teda ei ole kutsutud. ,,Mis õigusega jätate te mind kutsumata?" Ta tunnistas üles, et just tema lõi rahapotiga kirikuõpetajale lopsu pähe. Kuna kõik teadsid, et noorem vend on ohmu, ei võtnud enamus seda juttu tõsiselt. Vennad salgasid kõik tema jutu valeks. Noormees viis inimesed surnut vaatama, sest tegelikult olid kirstus kivid. Noorem vend kohale jõudnud, tõmbas lina pealt ära ning kõik avastasid et seal hoopis üks sikk. Kõik said aru, et noormees tahtis neid narrida ning nad läksid matusele tagasi. Sedaviisi jäid metsast leitud varandus ja kirikuõpetaja tapmine varju tänapäevani.
Tomi vastu, nüüd, kus teda enam pole! Jumal hoolitseb tema eest, ära sina tema pärast muretse, sir. Oh, missis Harper, ma ei tea, kuidas ma temata läbi saan, ma ei tea, kuidas ma temata läbi saan! Ta oli mulle nii suureks lohutuseks, kuigi ta mu vana südant piinas.» «Issand on andnud, issand on võtnud, issanda nimi olgu kiidetud! Aga see on nii raske -- oh, see on nii raske! Alles möödunud laupäeval paugutas minu Joe just minu nina all pistongiga ja ma andsin talle niisuguse lopsu, et ta käpuli kukkus. Ma ei teadnud siis aimatagi, kui varsti -- oh, kui ta seda veel kord teeks, ma kaisutaksin ja õnnistaksin teda selle eest.» «Jah, jah, jah, tean väga hästi, mida te tunnete, missis Harper, tean täpselt, mida te tunnete. Alles eile lõunaajal valas mu Tom kassile valuvaigistajat suhu ja ma arvasin tõesti, et loom viib terve maja laiali. Ja jumal andku mulle andeks, ma klobisin Tomi pead sõrmkübaraga, vaene poiss, vaene surnud poisike