Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus?
Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja
suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga.
Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli
äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid.
Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud
loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende
loomingut kuni 1980. aastate lõpuni.
Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus
kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel poolel
algas eesti kultuuri osaline taastamine seoses Stalini surmaga. Uue haritlaste põlvkonna lõplik
läbimurre toimus 60.aastatel, mil poliitilised olud muutusid vabamaks.