Helsingi konventsioon
jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see
hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse
vähendamist.
Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM.
1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada
Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse
looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused
mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise
konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste
keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed.
Konventsiooni esialgsed allakirjutajad olid Nõukogude Liit, Poola, Rootsi,
Saksa Demokraatlik Vabakriik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1974.
aasta konventsioonis oli 29 artiklit ja 6 lisa ning see hõlmas kõiki saasteliike, kaasa