Maailma usundid
tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk,
religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm.
3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes?
müüt (kr mythos `sõna, jutt') (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise
baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse
loomisme, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi
m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. Uku Masing on defineerinud: m on primitiivse
(usundi)teaduse hüpotees ja tema iseloom tuleneb ürginimese mõtlemisest. (2) Religiooni
komponent kui riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures. M ja riitus on
tekkinud usundis enam-vähem ühel ja samal ajal, nad on tihedalt põimunud ja täiendavad
teineteist