Ülo Emmus
Jõudmine
rahvusvaheliste plakatibiennaalide eksponentide hulka 1983. aastal Lahtis ja 1984. aastal
Varssavis kinnitas tema plakatiloomingu kõrgtaset.
1980. aastate keskpaigaks oli avanenud Ülo Emmuse võimekus luua fotol põhinevat
vabagraafikat siis veenvas ja uudses võtmes. Kasutades leidlikult serigraafiatehnika
võimalusi, lõi ta pilkupüüdvaid, hüperrealismi äärealale kuuluvaid teoseid. Kui tema 1980.
aastate esimese poole plakatid loeti juba järgneval aastakümnel loomisaastate tippteoste
hulka kuuluvaiks, siis vabagraafika puhul on sellelaadse tunnustamiseni jõudmiseni läinud
enam aega, kuid et see pole jäänud tulemata, selles veenab meid Kumu kunstimuuseumis
äsjaavatud valiknäitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis“, kus Ülo
Emmuse tosed on väärilise koha leidnud.
Viimased kaks aastakümmet on Ülo Emmus pühendanud raamatukujundusele. Tema
heatasemeliselt teostatud kaanekujundused ilmestavad paarisada raamatut, millest põhiosa