Antiikaja Tehnika
Mehhaniseeriti teraviljajahvatus, umbes -600 ilmus kasutusele pöörlev jahvatusseade, kus
teri peenestatti kahe lameda kivi vahel. Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas.
Antiikaja teaduses oli ainulaadne Archimedes. Archimedes ühendas endas ühtaegu
andeka matemaatiku ja oivalise inseneri, tema oli ka sellel ajastul kõige lähedamal uusaja
teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord
Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks-
kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine,
mis tõusis ülitähtsaks teguriks materiaalse tootmise arendamisel uusajal.
Umbes samal ajal Aleksandrias sündis uus omanäoline tehnikaharu-pneumentika.
Seda hakkas uurima Ktesibios(-3.saj.). Tema silmapaistvamaks leiutiseks on ka
tuletõrjeprits. Ktesibiost huvitas ka sõjatehnika, tema antud on heitemasinate halkotoni ja
aerontoni idée
annaabi.ee 
