Rudolf Tobiase elulugu
ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft
Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani
ttas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakrgkoolis (Knigliche
Hoshschule fr Musik) muusikateooria professorina.[3]
Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse.
Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahathel.
R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kige monumentaalsem, suursugusem ja
massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki:
esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose
Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga
lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45-
aastane.
Rudolf Tobiase mlestuseks pstitati 1929.a. Haapsalus mlestussammas
(Roman Haavamgi) ning 1973.a. mlestuskivi Kullamaal (Aime Kuhlbusch).
1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus ks tnavatest Tobiase nimeliseks ja
1973.a. anti Tobiase nimi Krdla Laste-Muusikakoolile
annaabi.ee 
