Kask
sookase evolutsiooni. Võõras (arukask, aru- ja sookase hübriid) seal kasvuruumi
ei leia. Samamoodi, üksnes sookase päralt on ka siirdesood. Mõlemas võib
kasvada madal kask.
Ka arukasel on oma kuningriik - arumetsad. Laane-, palu- ning Kesk- ja Lõuna-
Eesti salumetsades võib näha ainult arukaske. Keerulisem on olukord Lääne- ja
Põhja-Eestis. Siinsed paepealsed maad võivad olla ajuti väga märjad, suvel aga
kõrbeda. (Sageli oleks siinseid salumetsi õigem pidada viljakamateks
loometsadeks.) Nii võib tammikutes ja puisniitudel leida läbisegi aru- ja
sookaske. Lähemal uurimisel ilmneb aga enamasti, et arukase känd kasvab
mõnekümnesentimeetrisel künkal, sookask jälle sama suures lohus. Teinekord
on aga künkal sookase juure all "keev maa" (aimatav allikakoht niiskemal
aastaajal).
Ent kõige kuivemad nõmmemetsad? Siin kasvab vahel üksikuid arukaski ja ega
sookaskki puudu. Rabaga võrreldes on ehk nende vahekord vastupidine, samuti
annaabi.ee 
