· Ei lahustu vees, nõrkades hapetes ega leelistes. · Inimorganism teda ei omasta, kuid väike kogus soodustab toidu edasiliikumist soolestikus ja hõlbustab sedimist. Valgud · Valgud kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka, sisaldades lämmastikku. · On peamiseks ehitusmaterjaliks, millest luuakse lihas-, närvis-, ajukoed, veri jm. · Valguta on organismi olemasolu võimatu. · Kõige rohkem sisaldab valke loomased toiduained (liha, muna, piim, juust, kala) · Vähem on valke taimsetes toiduainetes, kuid samas palju kui lihas, leidub valke sojaubades, läätses, ubades jm. · Loomsed valgud asendavad inimorganismi hävinenud valke täielikult ja neid loetakse seega täisväärtuslikeks valkudeks. · Taimsed valgud lägevad aga hävinenud valkude asendajaks ainult osaliselt ja seega loetakse neid mittetäisväärtuslikeks valkudeks.
Maltoos ehk linnasesuhkur. Laktoos on piimasuhkur. Tärklis on taimedesse talletunud valuaine. Taime rakukestad on tselluloosist. Kitiinainest on mardikate kestad. Seentel kitiinainest rakukest. Glükogeen- loomne valuaine, talletatakse maksa ja lihastesse. Süsivesikute funktsioonid ehk ülesanded. 1. Energeetiline. Enamikes organismides põhiliseks energiaallikaks (17,6 Kj/g) 2. Toitefunktsioon. Laktoos ehk piimasuhkur. 3. Varuaine. Tärklis on varuainena taimedes. Loomased ja seentes on varuaineks glükogeen. Inuliin- taimedes olev varuaine. 4. Ehituslik ehk struktuurne. Tselluloos taimeraku kestades. Kitiin- lülijalgsete koorikus. (seeneraku kestas). 5. Kaitsefunktsioon. Süsivesikud tagavad taimedel kaitse ärakülmumise eest. Ligimeelitav. Õienektar. 6. Bioregulatoorne. Kuuluvad hormoonide koostisesse. Riboos ja desoksüriboos. Kuuluvad pärilikusaine koostisesse. Lipiidid
Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa
alustele. Raud ja vasklisandid tuleb nahast eemal hoida need hakkavad korrodeeeruma. 4. Tekstiilid Tekstiil on lõngast või selle valmistamiseks kasutatavast kiudainest toode. Tekstiiliks võib olla riie, mille all mõistetakse kangana valmistatud tekstiilmaterjali, või vilt. Vilt on villast, kiudainest või loomakarvadest valmistatud tihe materhal, mis saadakse kiudainet vees või aurus surve all hõõrudes. Päritolu järgi eristatakse looduslikke (taimsed-, loomased-, mineraalkiud) ja keemilisi kiude (tehis-, süntees-, anorgaanilised kiud). Muuseumides on tekstiilid kindlasti üheks kõige tundlikumateks objektideks. Mehaanilistest kahjustustest võib neil esineda rebendid, augud, deformeerumine, lõhed, kulumine, ebasobivad parandused, putukakahjustused. Füüsikalistest kahjustustest on olulisemad valguse ja uv-kiirguse poolt põhjustatud pleekumine, värvuse muutumine, kiudude omaduste halvenemine ja purunemine
annaabi.ee 
