sigade partii üleskasvatamisel tehtavate tööde ja otsuste aja graafik kp. tegevus või otsus sigu sea kaal kg 22.01.2009-26.01.2009 1. ja 2. emiste võõrutamine 23.01.2009-27.01.2009 2. ja 3. emiste võõrutamine 24.01.2009-28.01.2009 3. ja 4. emiste võõrutamine 25.01.2009-29.01.2009 4. ja 5. emiste võõrutamine 26.01.2009-30.01.2009 5. ja 6. emiste võõrutamine 27.01.2009-31.01.2009 6. ja 7. emiste võõrutamine 28.01.2009-01.02.2009 7. ja 8. emiste võõrutamine 29.01.2009-02.02.2009 8. ja 9. emiste võõrutamine 03.02.2009 1. ja 2. emiste paaritamine 04.02.2009 2. ja 3. emiste paaritamine 05.02.2009 3. ja 4. emiste paaritamine 06.02.2009 4. ja 5. emiste paaritamine 07.02.2009 5. ja 6. emiste paaritamine 08.02.2009 6. ja 7. emiste paaritamine 09.02.2009 7. ja 8. emiste paaritamine 10.02.2009 ...
Mahepõllumajandus. MAHEPÕLLUMAJANDUS ON loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. MULLAVILJAKUST säilitatakse ja parandatakse: liblikõieliste taimede abiga, kes toodavad mullas mügarbakterite abiga lämmastikku ehk rikastab mulda toitainetega. Orgaaniliste väetistega (nt sõnnik), samuti rikastab mulda. Viiepõllusüsteem, mis tähendab, et teatud aastate järel kasvatatakse erinevaid taimeliike ühel põllul. Selle abiga saab põld puhata ja toitaineid koguda. Nt 2 aastat kasvatatakse kõrrelisi taimi, siis 2 aastat kasvatatakse liblikõielisi taimi ja 1 aasta mustkesa. LOOMAPIDAMISEL arvestatakse: looma heaolu, kuna stre...
docstxt/135271575576.txt
1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur...
Esimene pilk lehmade osas oli paistes jalga üleval hoidev lehm. Ka teisel lehmadel olid vigastused- innaajal hüplemisest tagumikukontidel marrastused ja osaliselt maha nühitud karv. Tõsi neil oli jalgealune puhtam, kuid allapanuks siiski vaid mõned üksikud libled saepuru. Loomad olid kõhnad ja õnnetud. Uste ja osaliselt akende katteks olid ka siin suured kiled, augud laes olid ka täis topitud. 1. Milliseid loomakaitse seaduse punkte Põima farmi omanik eirab? Loomapidamine Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: - kohases koguses sööta ja joogivett; - sobiva hoolduse; - sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis - rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; - muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. 2. Milline karistus neid selle eest ootab?
• b) Vahemere – äärses Euroopas • c) Kesk - Euroopas 13. Õige vastus • b) Vahemere – äärses Euroopas, kuna seal valitses Rooma õigus 14. Millal võttis kirik vastu määruse, et juudid peavad edaspidi kandma spetsiaalset tunnust, et neid oleks võimalik ärä tunda ja teistest eristada? • a) 1214. aastal • b) 1216. aastal • c) 1215. aastal 14. Õige vastus • c) 1215. aastal 15. Väga suureks probleemiks linnas olid... • a) tulekahjud • b) loomapidamine • c) pidalitõbised ja kerjused 15. Õige vastus • a) tulekahjud • b) loomapidamine Aitäh tähelepanu eest
Põllumajanduse mõju keskkonnale Tegevus mõju keskkonnale Uute põldude rajamine Hävitav teisi ökosüsteeme Maade niisutamine Muldade sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise pinnase muutused. Põhjavee reostus (banaan vajab palju väetamist) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide vähenemine koos kahjulikega Monokultuuride kasvatamine Kurnatud maa, mulla viljakus väheneb, ühed ja Raskete põllumajandusvahendite kasutamine samad haigused Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, Ulatuslike põllumassiivide rajamine mulla organismide halvenemine Tuule-erosioon ja tuu...
meremehe pajatusi. Kuid kõike seda huvitavat olen kuulnud oma vanaemalt, kes elab veel tänaseni vaatamata oma pikale elueale. Minu vanavanaisa oli elupõline laevakapten. Tema süda ja hing kuulus merele. Elu eesmärk oli toita ja riietada oma paljulapseline perekond. Meri andis selle võimaluse: vanavanaisale kuulusid paljudes maades sõitvad laevad. Ta oli rikas. Ta oli loonud kauni Pärnu lahe kaldale kena maja. Kogu majapidamine, põllutöö ja loomapidamine oli jäetud aga naise ja laste kanda. Kuna vanavanaisa oli pidevalt merel, siis lapsed kasvasid juba maast madalast töökateks, kuna peres puudus meesterahva jõud, siis kõik tööd tuli lastel koos emaga ära teha. Vanaema seda kõike veel meenutab vahetevahel kui mina midagi ei viitsi teha. Siis ta ikka ütleb seda, et kuidas vanasti lapsed kasvasid rasket tööd tehes. Selle töökuse sai endaga kaasa ka minu vanaisa, kes samuti järgis oma isa eeskuju ja jätkas meremehe ametit
Kiviaeg.elati 15-30liikmeliste kogukondadega, mis koosnesid 2-4perest.võisid tekkida aastaringi kasutatavad asulad.töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tar...
põrisevatest autodest. Oma vanavanemate juures Kihlepas tunnen, et siin on minu õige koht. Milline kaunis loodus, millised ilusad vaated ja kui armsad ja lahked inimesed! Samas näen, kui raske on neil seal eluga toime tulla. Poodi pole kümnete kilomeetrite raadiuses, busse sõidavad harva ja tööl käia pole ka inimestel kusagil. Süüakse seda, mis kasvab oma aias või laudas. Põllumajandus on praegu küllaltgi kehval järjel ja ega loomapidamine kerge pole. Maakohtade suurim puudus on ettevõtted ja firmad, kus inimesed saaksid töötada. Töökohtade olemasolul läheks rohkem noori elama maale, sest siis oleks neil koht, kus tööl käia ja kust toitu osta. Tegelikult on küll selliseid vanu talle ja maju, kus peaks ainult uue katuse peale panema ning olekski maja, pood või hoopis vabrik valmis. Rääkides meelelahutusest nagu näiteks kinos või kohvikus käimine, seda võimalust
Eestlaste elatusalad muinasajal: · Maaharimine · Loomapidamine · Küttimine, kalapüük · Metsmesindus Esines kolmeviljasüsteem. Kaubandusel oli 2 liiki: 1. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu 2. Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks Esines sumbkülasi (Põhja-Eestis), hajakülasi (Lõuna-Eestis) ja ridakülasi (Ida-Eestis). Traditsiooniliseks elamuks kujunes rehielamu. Eesti ajalugu jaguneb muinasajaks (8,f at e.Kr.) ja ajalooliseks ajaks.
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
Eestlased muinasaja lõpul (koostas V.Stepanova) Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist talirukis) · Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) · Küttimine/ Jaht · Kalapüük/ Kalastamine · Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000 inimest. Käsitöö areng · Igas peres valmistati: tööriistaid tarberiistaid ehitisi rõivaid liiklusvahendeid Käsitöö areng · Oma ala meistrid tegid metallitöid: relvi tööriistu pronks ja hõbeehteid Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega: kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linn...
viikingid. Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10. Tegevusalad muinasaja lõpul- maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, relvasepad, pronks-ja hõmeehete meistrid, vahetuskaubandus, nn vahenduskaubandus(kaup osteti edasimüügiks),. 11. Riiklike algete teke- külad, kihelkondade muutumine maakondadeks(Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Kesk-Eestis säilisid
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad,
algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused,
keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse rüüsteretki
(süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala - muinaslinnuste arv, 2 põhilist linnuse tüüpi u. 50? - põhilised tegevusalad käsitöö, põlluharmine, loomapidamine, küttimine ja kalapüük, metsmesindus, kaubavahetus lähinaabritega 12. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega? Tooge näiteid. elavnesid suhted ülemeramaadega, rahumeelsed kaubandussuhted- jäi viikingite kaubateele, sugulasrahvastega olid pidevalt tülid.
· Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed Tarandkalmetesse, valdavalt põletusmatus, suurenes panuste hulk sh relvade panek Noorem rauaaeg ehk hilisrauaaeg 1050-1200 · Töö-ja tarberiistade materjalid Rauatootmiskeskused, pronks-ja hõbeehted, arenes käsitöö ja spetsialiseeruine · Tegevus-/elatusalad Maaharimine, loomapidamine, vahetuskaubandus, vahenduskaubandus, küttimine, kalapüük, üleminek kolmeväljasüsteemile. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Külade kujunemine, ridakülad, hajukülad Talud=külad=kihelkonnad(45)=maakonnad · Matmiskombed Põletusmatused tarandkalmetesse, kuid muinasaja lõpul hakkas levima kristlik laibamatuse komme
2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööp...
Vietnam impordib mineraalaineid, masinaid,terast ekspordib-naftat,tekstiili, kohvi,riisi Ekspordi riigid-USA, Jaapan, Austraalia, Hiina, Singapur, Saksamaa Impordi riigid-Hiina, Singapur, Taiwan, Jaapan, Lõuna-Korea, Tai Probleemid SARS Vargused Linnugripp Vietnami mägede asukateks on hmongi inimesed, keda veel leidub naaberriigi Laose põhjaosas ja Lõuna-Hiinas. Hmongide elatusallikad on riisikasvatus, loomapidamine ja turistid, kellele katsutakse kõiksugu kola maha müüa. Hmongid Toit 1 kilogramm grillitud rotiliha maksab 50,000 dongi ehk ligikaudu 33 krooni,delikatesstoit! Klaas õlut maksab Vietnamis 2000 dongi ja meie rahas on see alla kahe krooni Vaatamisväärsused Hanoi oopeti maja St Josephi katedraal Halongi laht Patuxai 1)Vietnami 3 naabrit? 2)Mida sümoliseerivad lipul oleva tähe 5 nurka?
rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu • Rauaaeg - 1050 – 1200a. metalli kasutusele võtt – pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam,
hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid. linnused teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid: mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus), kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka
talivili ja kolmas oli (nisu, kaer, oder, lõpul elas Eestis ca 150 kesaks). Vajalike asju talirukis, 000 inimest. valmistati igas peres herned,oad). Maad Asustamata vaid soisem oma jõududega. arvestati edalaosa, mõned saared Virumaal ja Põhja- adramaades. ja mererannik. Elati Saaremaal Loomapidamine suitsutubades. rauatootmiskeskused. (hobused, lehmad, Tekkisid sumbkülad, Keerulisematel aladel lambad jne.). ridakülad ja omaette meistrid (nt. Väiksemal määral hajakülad. relvasepad, ka küttimine ja Kihelkondande ja ehtemeistrid, hiljem kalastamine. maakondade juba ka hõbesepad)
1. Isikud ja daatumid · 1800-500 eKr- pronksiaeg · 1030- Jaroslav Tark rajas Tartu tugipunkti oma sõjakäigu ajal eestlaste vastu · 1196- piiskop Berthold tegi ründeretke Eestisse , eesmärgiga levitada ristiusku · 1210- Ümeralahing ja eestlaste poolt vastutung vastastele. · 1201 Riia linna asutamine piiskop Alberti poolt · Meinhard Tahtis inimesi ristiusku pöörata , ei kasutanud sõjavägesid · Läti Henrik- munk , kes tuli ristisõdijatega Eestisse, osales sõjakäikudel ja nähtu põhjal kirjutas sellest raamatu . ,,Henriku Liivimaa kroonika" · Jaroslav Tark Rajas sõjakäigu ajal eestlaste vastu endale tugipunkti Tartusse · Albert- piiskop, levitas Eestis sõjakäikudega ristiusku ning rajas Riia linna · Kaupo- Liivlaste vanem Madisepäeva lahingus , langes lahingus. ...
vallutusretke, aga said lüüa. SUHTED VIIKINGITEGA said palju idamais kaupa (eestlased), palju relvi. Hiljem korraldati sõjaretkesid, aga Eesti võitis. Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg noorem rauaaeg 11 12 saj Maaharimine kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Elamud suitsutuba, ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega
Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%) ...
.) Hoolis oma lastest väga (viimased sõnad, mis Andresele ütles oli: ,, Ära kunagi võta kurja naist laste emaks'') Mari Oli väga usaldusväärne ning hooliv (peale Krõõda surma imetas lisaks enda lapsele ka Krõõda last) Oli irooniline ning nokkiv (naljaga nokkis jussi pidevalt) 5. Teose miljöö Teose tegevus toimub umbes 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses, mida saab järeldada sellest, et inimesed elasid taludes ning tegelesid talutöödega viljakasvatamine, loomapidamine. Kodudes kasutati sulaseid. Liikumisvahendina kasutasid inimesed hobuseid ja vankreid, mitte autosi. Loomi kasutati ka muu otstarbena põllutõõd jne. Sellel ajal oli väga tähtis peremehe sõna isa (või siis terve perekond) võis valida, kellele peretürar naiseks läheb. Oli täiesti tavaline, et mees kasutab naise peal vägivalda naine pidi tegema kõike mida mees ütleb (naine oli töötegija, koduhoidja, söögitegija, lastekasvataja)
Terrasspõllud Inkad leiutasid terrasspõllunduse. Nad elasid mägedes ja seega oli tasane maa haruldane. Nii tegid nad ise maad tasaseks, ehitades mäeküljele astmed. See oli ka heaks niisutussüsteemiks (ka vee ära uhtumiseks). Selle asemel, et vihmavesi mäeküljelt alla jookseks, suunasid inkad vee igalt astmelt eraldi alla. Veel rajasid nad avedukte, et vajadusel vett ühest kohast teise kanda. Inkad ja loomapidamine Inkad pidasid laamasid, biisamparte, alpakaid, koeri, merisigu ja vikunjasid. Religioon Polüteistlik Viracocha oli jumala looja. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal, Inti. Inimohverdused olid osa religioossetest rituaalidest. Tihti toodi inimohvriteks lapsed.
1227 * relvaseppade toodang: hernes, oad) * suitsutuba- väike, * 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest mõõgateramikke * loomapidamine (veised, rehielamu eelkäia * rauatootmiskeskused (Virumaa, * pronksehted hobused, lambad, kitsed, * talud lähestikku ja Põhja-Saaremaa) * hõbeehted sead ja kanad) moodustasid küla * kaubandus (vahetus- ja * kaalud hõbeda * küttimine ja kalapüük * sumbküla- talud keset vahenduskaup)
Ringvall-linnused, linnuste läheduses asulad, hea varjupaik rünnaku ajal. Nt linnamäed 14. Idaslaavlased + kääpad. Liivast kuhjatud hauaplatsid, kuhu sisse pandi maised jäänused 15. Viikingite sõjakäigud. Eestlased olid arvestatavad vastased (tapsid viikingite pealiku) 16. Kes olid sossolid? Eestlaste hõimud (eestlased), nimetus pärineb venelastelt 17. Millega elatasid end eestlased muinasaja lõpus? Maaharimine (kolmeviljasüsteem, rukkis) Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad; hobune künniloomaks; rangide kasutuselevõtt) Jaht, küttimine, korilus, metsamesindus Käsitöö: raua tootmine ja töötlemine (relvasepad, pronksehted, lõpus ka hõbeehted) Kaubavahetus (lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa) 18. Mis on potikeder? Keerlev alus, millel saab lihtsamalt valmistada savinõusid 19. Kirjelda muinasaja lõpu kaubandust? Lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa 20
vastu panna. Selsamal paigal langes kuningas Ingvar, ta sõjamehed põgenesid. Ta on maetud sinna kalmukünka alla, päris mere lähedale. Seda kohta nimetatakse Adalsyslaks. Noorem rauaaeg (900 1200 pKr) Eestis elas umbes 150 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Talirukki kasvatamine tõi kasutusele kolmeväljasüsteemi Maade suurust mõõdeti adramaades (1 adramaa = u 8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine käsitöö (sepad ja pottsepad) jahindus kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus naabritega: sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1
juhul kahepereelamutega, võis Eesti ala püügimajandusliku neoliitikumi külades elada koos umbes paarkümmend inimest. Nooremal pronksiajal asus osa inimesi elama kindlustatud asulakohtadesse. Nooremaks rauaajaks oli asustatud kogu Eesti territoorium. Esines kaks asulatüüpi: 1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6.
ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Õhureostuse põhjused: - Tehased, elektrijaamad - Autod - Põlevkivi põletamine - Jäätmete põletamine - Komposteerimine - Loomapidamine (sõnnik) Õhureostuse mõjud: - Inimese tervisele - Silmade, nina- ja limaskestade ärritus - Nohu, kurgukipituse, angiini ja bronhiidi sagenemine - Suureneb tuberkuloosi, astma, kopsuvähi teke - Allergiad - Happevihmad - Osoonikihi vähenemine - Kliimamuutused Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C
teisest liigist linnu elu. Suitsupääsukesel on veel kaks paradoksaalset vaenlast. Esiteks suitsupääsukene ise. Nimelt võib käituda mõni üksikuks jäänud või lesestunud isaslind väga jõhkralt, valides välja mõne terve pesakonna ja loopides pojad ükshaaval pesast välja kindlasse surma. See ajab vanalinnud alati lahku ja mõrtsukas saab ise lahku läinud emaslinnuga paari heita. Seda juhtub ca 3 protsendil pesitsusjuhtudest. Teatud kombel on vaenlaseks ka ju inimene. Loomapidamine ja maaelu on kahjuks Eestis tunduvalt vähenenud ning selle tõttu ka suitsupääsukeste pesitsuskohad vähenevad. Pääsukesed üritavad kohaneda uute tingimustega, tehes pesasid juba lausa väiksemates asulates asuvate majade rõdudele ja räästaste alla, aga sinna ei ole nad paraku enamasti oodatud külalised. Iseärasused. Suitsupääsukese üheks iseärasuseks on pikk sabahark. Isastel on natukene pikemad sabasuled ja need on heaks indikaatoriks emaslindudele. Nimelt mida pikemad
ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Suurimad saasteallikad on seega elektrijaamad ja katlamajad ning transport, samuti ka prügimäed ja loomapidamine (sõnnik). JÄÄTMEPROBLEEMID Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust
· Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. Eestlased muinasaja lõpul · umbes 150 000 inimest (13.sajandi alguses) · Elatusaladeks olid: maaharimine, korilus, küttimine, kalapüük, käsitöö, metsmesindus · Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem hakati talivilja kasvatama ( rukist ) · Adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga · Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. · Eestlastest kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis ja ka Läänemere
4 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 51 Parasniiske P-2 K-3 5 Rukis 2 ha 2% LP Sl, ls1 47 Parasniiske 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Orgaaniliste väetiste kasutamine Orgaanilise väetisena kasutatakse Rose talus põhku, mis hekseldatakse ning küntakse sisse. Sõnnikut ei kasutata, kuna loomapidamine talus puudub. 3.2 Lämmastik- , fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1 Lämmastiku , fosfori ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetise normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga mullast eemaldatavad toiteelementide kogused (St), mida korrigeeritakse mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). Tabel nr 2 Lämmastiku vajadus lihtsustatud bilansi meetodil
Iga linna keskpunkt oli turuplats, kus toimus peale kaubanduse ka külaliste vastuvõtt, pidustused jms Raekoda asus turuplatsi ääres ja seal oli linnavalitsus Vaimse elu keskuseks oli kirik ning mida suurejoonelisem see oli, seda jõukam oli linnakogukond Linn oli samas külale üsna sarnane Linnaski leidus puitsillutisega või sillutamata tänavaid nagu külades, puust elumaju ning tänavatel jalutasid vabalt koduloomad Linn kui elukeskond Loomapidamine linnas tõi palju probleeme, sest loomad rikkusid tänavate ja väljakute sillutist, tungisid elamutesse ja nende sõnnik vedeles tänavatel Tänavatele visati ka muud rämpsu ning see tõttu oli linnaõhk tihti lämmatav Hiliskeskajal olukord paranes kui ilmusid elamutesse tualettruumid, hakati rajama linnadesse avalikke käimlaid ning ehitati kinnised reovee äravoolusüsteemid Ühed suurimad probleemid keskaja linnas olidki joogi- ja heitveega
10.30 vallutati tartu, rajasid sinna tugipunkti Jurjevi.1054. said venelased eestlastelt lüüa. 1030-1061- nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. 19. Kuidas arenes põlluharimine? Kuidas mõjutas selle arengut raud? Vastus. Põhiliseks põllukultuuriks oli talirukis. Suurust arvestati adramaades(põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga), kolmeväljasüsteem. 20.Millised olid esivanemate elatusalad teise aastatuhande algul? Vastus.Põlluharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus. 21.Millised olid esimesed väljakujunenud käsitööalad? Vastus. metallitöötlus, relvasseppad, pronksehete valmistamine, hõbeehted. 22. Iseloomusta vahetus- ja vahenduskaubandust. Vastus. Vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus-kaup osteti edasimüügiks. 23. Milline oli peamine eluase ja peamised külatüübid? Vastus. Elamuks oli suitsutuba- väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Rehielamu eelkäija.
Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Suurimad saasteallikad on seega elektrijaamad ja katlamajad ning transport, samuti ka prügimäed ja loomapidamine (sõnnik). JÄÄTMEPROBLEEMID Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub
jaroslav tark vallutab tartu linnuse ; 1060 eestlaste vasturetk kuni pihkvani. 10. Eesti muinasaja lõpul a) Elatusalad - Peamine maaharimine künnipõllundus, rauast ader. oder ja talirukis. Kahe- ja kolmeväljasüsteem (talivili, suvivili, kesa). Adramaa põllumaa, mida hariti 1 adraga. - Loomapidamine - Küttimine, kalapüük, metsmesindus - Käsitöö relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. Pronks- ja hõbeehted, savinõud. - Kaubandus vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. Vahenduskaubandus vilja eest novgorodi karusnahad jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru)
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
autonet.ee) 6 4. Loomapidamismaks Loomapidamismaksu maksavad loomade, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud, omanikud. Nende loomade loetelu kehtestab volikogu. Loomapidamismaksust on vabastatud: 1) politsei, kaitseväe, piirivalve, tolli, Kaitseliidu ning tuletõrje- ja päästeformeeringute teenistusloomade pidamine, kui neid kasutatakse teenistusülesannete täitmiseks, samuti pimedate inimeste juhtkoerte pidamine; 2) loomapidamine valla või linna territooriumil kuni ühe kuu jooksul.13 Maksu kehtestamise põhjus on tavaliselt vajadus piirata koduloomade pidamist ning lisaks ka vajadus finantseerida heakorra tagamiseks vajalikke täiendavaid kulusid.(...) Loomapidamismaks on tarbimismaks, otsene maks, objektiivne maks, perioodiline maks ja sõltuvalt määruste tingimustest kas tähtajaline või sissenõutav.14 Loomapidamismaks pole kunagi kehtinud Tallinnas ega mõnes muus Eesti linnas.
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Looma...
Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega. Niitude pindala vähenes oluliselt pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini. Millised on peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel? 1940ndate lõpust algas kollektiviseerimine, mille käigus kolhoosnikud võisid eravalduses pidada väheseid loomi ja seetõttu vähenes ka vajadus heina teha. Ühismajandid kaotasid huvi
16. sajandi keskpaigast hakkas mõisnik talupoega pidama oma isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud pärisorjus. PILET 7 1) Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Elatusalad: o Peamiselt maaharimine – oder, nisu, kaer, hernes, uba jms. Maid mõõdeti adramaades. Tuli ka kolmeväljasüsteem – ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas oli kesaks. o Tähtis tegevusharu oli ka loomapidamine – veised, hobused, kitsed, sead, kanad. o Küttimine, kalandus, metsamesindus Käsitöö o Igapäevase kauba valmistas iga pere ise, keerulisemaid esemeid tegid sepad ja meistrid. o Muinasaja lõpul kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatatud rauaga varustati tervet Eestit ja ka naabermaid. o Relvasepad, pronksehete spetsialistid, hõbesepad. Kaubandus o 11
Taoliste reostusjuhtumite vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega naftasaaduste hoidmisehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Põllumajandusest tuleva reostuse mõju Põllumajandusehitised , siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad veekogude reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega). Põllumajandustootmine – maaharimine ja loomapidamine veekogu valgalal on samuti seotud taimetoitainete sattumisega pinna- ja põhjavette. Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid välistavad põhjavee kasutamise joogiveena. Põllumajanduse punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega sõnniku- ja
Näiteks on Soomes juba välja surnud 42 selgrootu liiki, 4 soontaime liiki ja 3 seene liiki, mis sõltusid peamiselt rohumaadest ja umbes teine nii palju on ohustatud. Kuna enamik suuri metsikuid taimetoidulisi loomi on Euroopas välja surnud, peab rohumaadega seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tagama inimene oma põllumajandusliku tegevusega. Esimese olulisema hoobi pärandkooslustele andis Teine maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine ning hulk niidualasid võsastus. Sõjast saatuslikumaks osutus aga talude kollektiviseerimine. 1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi. Tehti ka niitude pealtparandust: saaki suurendati väetiste abil ning kultuurkõrreliste seemneid juurde külvates. Nõnda muudeti tugevasti algset taimkatet ja kahandati liigilist mitmekesisust.Põllumajandusest kõrvale jäänud rohumaid on püütud ka metsastada. (Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule?)
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
