Minu kokkupuude kurjusega on olnud näiteks kasvõi tänaval, kus üksi uitavad ringi kassid ja koerad keda keegi enam ei taha. Mäletan veel väga hästi neid õnnetuid kassipoegi kes maal meile värava taha jäete koos korviga. Nad olid väga kurvad ja õnetud seal. Keegi mööda mineja oli nad sinna pannud ning meie viisime nad pärast loomadevarjupaika kuna meil ei olnud nendega midagi teha. Paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika ja kui ta suureks kasvab siis lihtsalt jätavad nad tänavala või viivad loomadevarjupaika. Kui varjupaigas neile omanikku ei leita siis pannakse nad magama ja minu arust on see väga julm tegu. Enamasti inimesed võtavad lemmiku ja ei mõtle kas nad on valmis lemmiku eest koguaeg hoolitsema ja võtma vastutust tema eest. Paljud inimesed võtavad ta endale
rohkem kui iseennast.'' lausus Josh Billings . Kuid inimene ei pruugi koerale alati samaväärselt vastata. Kodutud loomad, nende hulgas peamiselt koread on tihti suureks probleemiks nii meil kui ka mujal maailmas. Hulkuvad loomad on üldiselt inimese hoolimatuse tulemus. On muidugi juhuseid, kus loom jääb kodutuks peremehe surma tõttu või läheb lihtsalt luusima ja ei leia tagasiteed, kuid need juhtumid on vähemuses. Paar nädalat tagasi külastasin loomadevarjupaika. Ning see on ka põhjus, miks otsustasin seda teemat tõstada.Nähes seal nii paljusid armsaid koeri, tegi meele kurvaks. See kuidas nad oma suurte armaste silmadega sind vaatavad, teeb südame soojaks ning paneb mõtlema. Nad oleks valmis kõike tegema, et pisutki pai ja inimese soojust tunda. Hulkuvaid loomi nähes tekib tihti küsimus, kuidas inimesed saavad nii hoolimatud olla? Kindlasti ootavad paljud loomaarmastajad samuti sellele küsimusele vastust