Füüsika eksam
gaasidest. Nende saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu ja on seal suuremate mootmetega.
Paikesetuule tottu on saba alati suunatud Paikesest eemale. Selle helendamist pohjustab valguse peegeldumine ja
hajumine. Komeetide mass on alla
miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti valja venitatud.
Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad
kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine. Koostiselt jaotatakse
meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks.
Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3.
Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti
kust meteoorid naivad valjuvat, nimetatakse radiandiks
(perspektiiviefekt).
Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda vaiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul