Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on hea" ning "Mis on ilus". Neist viimasega tegeleb tihedalt ka ilukirjandus. Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida. Näiteks George Bernard Shaw "Pygmalionis", mille juured on pärit juba antiikkirjandusest
olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia tea...) opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. 10.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. 6.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on Reeglina peetakse filosoofiat mingis mõttes ratsionaalseks. Milles seisneb filosoofia tõsi,et päike paistab, siis... ratsionaalsus? 1
annaabi.ee 
