Looduse idee keldi vaimsuses
välja oma vaimse loomuse või varajase tarkuse pärast. Möödus kaksteist aastat või
enamgi, et jõuda esimesele, bardi tasandile. Bardid öeldi olevat ,,suguharu mälu",
sest nemad säilitasid ajaloo, õppides pähe sadu poeeme, lugusid ja salajase puude
alfabeedi ning luues uusi laule ja luuletusi, et talletada uusi sündmusi.
Järgmine aste oli ovaat, kelleks saamine võttis veel kümme aastat. Ovaat õppis
loodusmeditsiini, ennustamist ja käis dimensioonide vahel. Ovaat oli see, kel oli side
teise ilmaga, eriti samhaini ajal ja kes rändas esivanemate riiki neilt tarkust saama.
Viimaks, pärast veel kümme aastat kestnud õppimist sai ovaadist druiid- kuningate
nõustaja, kohtunik, filosoof ja suguharu ülempreester.
Druidism osutas vastupanu roomlastele Gallias ja Britannias, druiidi usundi vaimne
keskus asus aga Briannias. Nende peakorter asus Mani saarel, mida inglased hiljem
Angleseyks nimetasid