leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 2 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude- maaramine/poletusproov (kasutatud 18.11.2014 kl 21.40) 2 Süttis kergesti, põles leegiga ja kiiresti. Põlemise ajal eraldus kärsahaisu ja alles jäid mustad põlenud kiud. Järeldused: Katse kinnitas, et puuvill on kergestisüttiv ja põleb kiiresti edasi.
· Hobuse jõhvidest valmistatakse keelpillide poognaid · Maailmas on olemas Nike tossude kollektsioon, milles on kasutatud hobusekarva · On olemas seriaal nimega ,,Cashmere Mafia" (kasmiiri maffia) · Maailma kõige kallimad pärisvillast ,,UGG"-sid maksavad 350 dollarit. ~8~ KASUTATUD KIRJANDUS Tekst: http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/keemiliste_kiudude_jaotus.html http://www.hot.ee/looduskiud/B1.htm http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm http://www.lambawark.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=45 http://sahtlisisu.blogspot.com/2008/09/objekt-ladina-keeles.html http://ekool.tktk.ee/failid/HT/ajutine/tuulik/opilastele_egle/kamiirkitse_vill.html http://ekool.tktk.ee/failid/HT/ajutine/tuulik/opilastele_egle/kamiirvilla_kasutamine.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vikunja http://www.hot.ee/looduskiud/B5.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/siidiliblikas_evelin.htm http://www.saviukumaja.ee/?id=31
tagusesse aega ja siidiusse olla Hiinas kasvatatud juba 2700 aastat e.m.a.Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud, kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude. Tänapäeval on nende osatähtsus teiste kiududega võrreldes tänu keemiliste kiudude arengule langenud. Kiudude jaotamine http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=sfV3OBu_vNlgqM:&imgrefurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/&doc id=msNuN5udOthUsM&imgurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/picts/TEKSTIILKIUD.jpg&w=700&h=234&ei=fQZhT9KcGeem0QXowN iEBw&zoom=1&iact=rc&dur=141&sig=111075098155866197889&page=1&tbnh=63&tbnw=188&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:0,s:0& tx=106&ty=26 Päritolu järgi jaotatakse kiud looduslikeks (naturaalseteks) ja keemilisteks: · Looduslikud kiud on kiudained, mis saadakse loodusest valmiskujul (taimedest, loomadelt, mineraalidest)
luksusautode sisustuse valmistamisel. Sellest saab valmistada mitu korda rohkem tselluloosi kui puidust. Kiukanepit kasutatakse ka kanepiõlle tootmiseks. Peamiselt valmistatakse kanepist köit ja nööri. Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/looduskiud/C3.htm http://www.hot.ee/looduskiud/C2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill http://et.wikipedia.org/wiki/Lina http://et.wikipedia.org/wiki/Kiukanep http://www.hot.ee/looduskiud/C4.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=484 ,,Keemia õpik IX klassile" Avita 2007
jaoks uus. Teadsin vaid seda, et linast valmistatakse riiet. Kanepi kohta sain teada, et see ei olegi ainult uimasti vaid seda saab ka palju targemini ära kasutada. Üldiselt sain vastuse kõigele mida sissejuhatuses teada saada tahtsin. Muidu oli tööd üsna kerge teha, aga kanepi kohta leidsin üpriski vähe matejali. Kanepi kui uimasti kohta leiab küllaltki palju materjali, aga milleks seda veel kasutatakse on infot üsna vähe. Kasutatud materjal: http://www.hot.ee/looduskiud/C2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_lina http://www.hot.ee/looduskiud/C4.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kiukanep http://www.annaabi.com/Kanep-%28referaat-m53412.html
Allikamäe, L. „Inimeste poolt kasvatatavad kiudtaimed “ http://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill http://et.wikipedia.org/wiki/Kanep http://www.jutekott.ee/est/mis-on-jute-ehk-dzuut/ http://www.greenearthproducts.eu/pam/custom/jute%20oogst.jpg http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12622 http://meribeli.ee/index.php?route=product/product&product_id=207 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_lina http://www.kalastama.ee/kalavorgud http://www.waterwereld.nu/images/sisal8.jpg http://www.hot.ee/looduskiud/C4.htm http://organicclothes.ee/photos/Ramjee-1.jpg?1314084733896 http://www.mobot.org/MOBOT/research/Edge/apr08/images/Musa_textilis.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_lina#Ajalugu Täname teid tähelepanu eest!
11.Väga vastupidav hõõrdumisele Miinused 1. Madal elastsus. 2. Puudub kohanemisvõime 3. Low abrasion taluvus. 4. Kortsub kergelt. 5. Jäik ja habras. 6. Necessary de-gumming process. 7. Kiu väljatulek on väike,, 100 kilo varte kohta saadakse 1-3 kg kiudu, sellest ja kiudude eemaldamise keerukusest tingituna on ramjee kallis kiud • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ramjee1 • www.hot.ee/looduskiud/C4.htm • http:// www.eestielu.ca/et/elustiil/reisimine/159-estonianlife -eestielu/lifestyle-elustiil/1716-eesti-oma-oekoroivad • www.slideshare.net/Thinno/taimsed-kiud • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ramjee1 • http://organicclothes.ee/orgaanilised-kangad/ramjee • http ://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehar iduse%20programm/Koolituste,% 20seminaride%20ja%20v%C3%B5rguistike%20materjal id/Tekstiilmaterjalid%202013.pdf • http://www.binhaitimes.com/ramie.html
mustus v põrandakattest või villasest tikist eralduv villatolm võib põhjustada hingamisteede ja limaskestade ärritust KASUTATUD ALLIKAD 1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file=%2F14527%2Fmod_resource %2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavilla_kasutamine
Olemas on kõik võimalikud looduslikud-, tehislikud- ja sünteestekstiilid.Keemia on tähtis ka värvide saamisel. Erinevate värvide tegemisel kasutatakse palju keemilisiühendeid, oleneb millist värvi vaja on . * Kiud on pikad, peenikesed, juukse sarnased painduvad moodustised. Neid, millest valmistatakse lõnga ja niiti, nimetataksegi tekstiilkiududeks 3 http://www.hot.ee/looduskiud/ 4 LOODUSLIKUD KIUD 1.1 Loomsed kiud Kiudaineid, mida saadakse loomadelt nimetatakse loomseteks kiudaineteks. Koosnevad need peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsete kiudude hulka kuuluvad loomade vill, karvad ja jõhvid, siid ja ka suled. Põhiliselt kasutatakse siiski villa ja siidi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol.
Koiliblikas Koiliblikad on kuldselt või hõbedaselt läikivate tiibadega tillukesed liblikad. Kitsad esitiivad on pehmelt narmastunud. Nende pea on kaetud püstiste karvadega sarnanevate soomuste või harjastega. Imilont on kas lühike või puudub hoopis. Tiibade siruulatus on 15mm. Koliliblikaid võib leida inimelamutes ja laoruumides aasta ringi. Emased koiliblikad munevad munad riidevoltide vahele. Röövikute toiduks on esmapilgul seedimatuna tunduv materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. Harilik päevakoer Päevakoer on arvatavasti saanud nime oma rööviku järgi, kes on silmapaistev ja liigub ringi päeval. Liblikas ise ta tegutseb hämarikus ja öösel. Karvased ja tugeva kehaga päevakoerad on üldiselt väga värvilised, mõned kalduvad olema kahvatumad, mustade täppide või laikudega. Päevakoera eestiibade põhitoon on pruun ja muster selle tiiva peal on väga varieeruv. Valmikud toituvad nektarist ja vedelikest.
Päeval saab ennast aga oma halli kehakatte varju ideaalselt peita. Kidaöölasi võib pidada tüüpilisteks öölasteks. Mustlaik-kidaöölane lendab kesksuve soojadel öödel meie aedades. Koiliblikas Koiliblikad on kuldselt või hõbedaselt läikivate tiibadega tillukesed liblikad. Kitsad esitiivad on pehmelt narmastunud. Tiibade siruulatus on 15mm. Koliliblikaid võib leida inimelamutes ja laoruumides aasta ringi. Röövikute toiduks on esmapilgul lootusetult seeditav materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. KOKKUVÕTE Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Nektariinitoiduliste putukatena on nad teiste putukate kõrval olulised taimede tolmeldajad. Mõni liblikaröövik toitub ka ollustest ja villast. Liblikate hulgas on palju kahjureid, näiteks kapsaliblikas , riidekoi, männimähkur jt. Mõne liblika röövikud on suured aia -ja põllukultuuride kahjurid. Köögis võib
säilitamiseks parim. [4: 140] 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file= %2F14527%2Fmod_resource%2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool
7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpakavill.html (12.10.2012) 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/alpaka_liigid.html (12.10.2012) 3. Loomsed kiud, Villaloomad [WWW] http://www.hot.ee/looduskiud/B3.htm (13.10.2012) 4. Irma Boncamper (2000). Tekstiilkiud, Käsiraamat. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk 5. Wikipedia, Alpaca fiber [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Alpaca_fiber (13.12.2012) 6. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW] http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php?file= %2F14527%2Fmod_resource%2Fcontent%2F0%2FKiudude_pohiomadused.pdf (12.10.2012) 7. Tallinna Tehnikakõrgkool, Väärisvillad [WWW]
Samuti sain ka uusi teadmisi, mida mul läheb töö juures igapäevaselt vaja. Kuna ma töötan spordiriiete poes tuli mulle eriti kasuks märkide läbitöötamine ja täiendav informatsioon toote garantii ja tagastamisvõimaluste kohta. Matrejali kokkupanek ei olnud kerge, kuid selle poolest oli ta väga kasulik ja täitis täiesti oma eesmärgi. KASUITUSKIRJAND WWW[URL] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html WWW[URL] http://www.hot.ee/l/looduskiud WWW[URL] https://www.riigiteataja.ee/akt/715219 (05.04.2012). WWW[URL]http://www.tka.riik.ee/garantii-ja-pretensiooni-esitamise-aeg/ (01.04.2012). WWW[URL]https://www.eesti.ee/est/teemad/tarbijakaitse/tarbijainformatsioon/muugi garantii (01.04.2012).
annaabi.ee 
