hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu. Looduskeskused ja loodusmajad RMK looduskeskused ja loodusmajad üle Eesti pakuvad põnevaid programme ja praktilist tegevust loodushariduse vallas nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Tellida saab nii välja töötatud pakette kui asjatundlikke loodusretkede juhendajaid vastavalt grupi soovidele. RMK-l on üle Eesti 18 looduskeskust ja 4 loodusmaja. Looduskeskuste ja loodusmajade erinevus seisneb lahtiolekuaegades ning pakutavates tegevustes.
Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest
hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas. Kümne aastaga on Riigimetsa Majandamise Keskus välja arendanud kogu riiki katva looduskeskuste võrgustiku, kus töötavad pädevad spetsialistid. Ka RMK looduskeskused pakuvad aastas ligi 20 000 õpilasele õppeprogramme, mis on koostatud riikliku õppekava põhjal. Keskkonnaharidus sai keskkonnaametis alguse kohustusest tutvustada inimestele kaitsealade ja rahvusparkide loodusväärtusi. Säästva arengu hariduse nõuetele alusel töötatakse nüüd välja õppeprogramme, mis käsitlevad selliseid keskkonnaharidusega seotud aspekte, nagu jäätmemajandus, maavarade kaevandamine ja muud keskkonna seisundit mõjutavad majanduslikud ja kultuurilised aspektid.
taastumisvõimeliste rabade (7120), siirdesoo ja rabametsade (91D0*), vanade loodusmetsade (9010*), siirde ja õõtsiksoode (7140), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) ning soostuvate ja soo lehtmetsade (9080) kaitse Kasutatud kirjandus 1. http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing? query=aimla+looduskeskus&src=web 2. http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/looduskeskused/aimla-looduskeskus 3. http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=102 4. http://www.maaturism.ee/index.php/?id=tasub- vaadata&sid=142 5. http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=1086&obj=ala
Samuti on õpilastel võimalik osaleda erinevate loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töös. Koolis kujundatud säästva arengu alased hoiakud mõjutavad õpilase lähikonda. Oluline on kaasata lapsevanemaid ja kogukonda. Kool saab teha koostöö naaberkoolidega läbi ühiste ürituste, matkade, projektide. Eestis on mitmeid häid näited, kus on korraldatud fotokonkurss, keskkonnanädal jne. Samuti teevad hea meelega koostööd koolidega Keskkonnaamet, RMK looduskeskused, korraldades õppepäevi ja ekskursioone looduskaitsealadele ja matkaradadel. Mitteformaalse hariduse tähtsus on ajas palju kasvanud. Õppimine ei tähenda ainult koolis omandatavat, vaid õppida tuleb ka väljaspool koolisüsteemi - kodus, tööl, arvutis, teleri ees- vaadeldes, seostades, katsetades, kuulates ja enda kogemusest õppides. Mitteformaalne õppimine on oluline igas vanuses, kuid eriti noortel, sest noorena kujunevad välja inimese
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Mets 2. http://koolielu.ee/waramu/view/1-ac7f8707-03c4-4bf4-ac98-762b14effb5d 3. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5mmemetsad 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Salumetsad 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Laanemetsad 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/metsade_kaitse.htm 8. http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php 9. http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/looduskeskused/mustjala- looduskeskus/meie-vajame-metsa-mets-meid 10. http://vana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=329150/broshyyr+metsakaitse.pd f 11. http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm 12. http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm 13. http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets.htm 14. http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm 15. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loodus#Metsad 16. 14
Näiteks vastutab RMK riikliku metsaseemnevaru kogumise ja säilitamise eest, millest tarnitakse kvaliteetseid seemneid kõigile taimekasvatajaile ning seda ka aastatel, mil seemnetootmine on väike. Suurima puidutarnijana on RMK-l puiduturgu tasakaalustav roll, tagades märkimisväärsetes kogustes püsivad puidutarned. Lisaks eelnevale pakub RMK mitmekülgseid puhkevõimalusi riigimetsades, kuhu on rajatud laagriplatsid, matkarajad ja looduskeskused ning teeb vajalikke looduskaitsetöid riigimaal. Lühidalt ajaloost Hiljuti tähistas RMK oma 10. sünnipäeva, mis tähendab, et tegemist on suhteliselt noore organisatsiooniga. Eesti metsandussektoris 1990ndatel aset leidnud reformide käigus toimusid mitmed sündmused, mis viisid lõpuks RMK asutamiseni. Järgmistes lõikudes on kronoloogilises järjekorras toodud kõige olulisemad neist. 1. märtsil 1992 lahutati metsatööstus riigimetsade majandamisest
annaabi.ee 
