Ilari Rantala sündis 1944. aastal ja ta on soomlane. Ta on sotsiaalteaduste meister, lõpetas Tampere Ülikooli 1972. aastal. Veel on ta õppinud majandust ja on tegelenud mõnede projektidega. Peamiselt on ta näitused olnud väljas Soomes. .Ilari on praegu pensionil ja tegeleb fotograafiaga. Ta tegi selle näituse, kuna ta tegeleb fotograafiaga ja talle meeldib teha looduspilte ning tuua välja selle varjatud ilu. Näitus koosnes mitmetest loodusfotodest, mis olid jäädvustatud vee peegeldusest, mille peegelpilt oli hägune ja millest võid ainult järeldada. Pildid olid prinditud paberile millel oli kilejas välimus ja need olid peamiselt 60 cm laiad ja umbes 50 cm kõrged, väljaarvatud kaks suuremat pilti, mis olid tunduvalt suuremad. Fotodel oli kujutatud loodust, vett ja kivist aluspõhja, seega olid värvid üsna looduslikud, nagu roheline, pruun, hall ja muud looduslikud värvid
ülesandeks on laiendada kunsti leviala tuua kunst inimestele lähemale ning saavutada kunstiteadlikkuse kasv Eesti ühiskonnas. Tegevusvormideks on näitused, avatud töötoad, keskkonna- ja ühiskonnatundlikud projektid ning erinevas vormis koolitused, samuti teabevahendus. Tegu on maalinäitusega, mis näeb välja nagu fotonäitus. Esmapilgu pettis täiesti ära, astusin uksest sisse ja vaatasin, et väljapanek loodusfotodest, kui aga süvenema hakkasin taipasin et tegu on maalidega. Sain lausa soki, sest polnus elus midagi sellist näinud, see täpsus ja ehtsus oli jalust rabav. Poleks iial uskunud, et on võimalik maalida nii tõetruult. Kui osa töödel oli lähemal uurimisel siiski võimalik aru saada, et tegu pole fotodega, siis Kirsti Sinissaar, Marge Pärnamägi ja Evelin Kärber suutsid küll mind täiesti ära petta. Nende töödest ei saanud
annaabi.ee 
