Isaac Newton
Erinevalt Newtonist endast, hakkasid
njuutonlased pooldama vaadet kaugmõju (mõju läbi tühjuse) võimalikkusest actio in distans
printsiipi. Võrreldes mehhaanika täpsete meetoditega paistsid igasugused hüpoteesid
gravitatsioonijõudude, elektri- ja magnetjõudude, elastsusjõudude jne. loomusest väljamõeldistena,
mis ei vääri tähelepanu.
1687. aastal ilmus Newtoni surematu teos ,,Philosophiae naturalis princia mathematica" (vt. joonis
6.) (,,Loodusfilisoofia matemaatilised printsiibid", mis praegusaegsete terminoloogia järgi tähendab:
füüsika matemaatilised alused). (Biographies. www) Selle teose loomisest loomise kohta saab
Newtoni sekretärilt pärinevatest märkustest teada, et sel perioodil töötas ta väga intensiivselt.
Nimelt ei maganud ta üle 5 tunni ööpäevas, ei võtnud vastu mingeid külalisi, ei söönud, katkestas
tihti aias jalutamise ning ruttas oma laua juurde, et oma uus mõte kiiresti üles kirjutada. (Karu 1988:
46)
annaabi.ee 
