Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala
palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada.
Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine.
Tema luulele on iseloomulik lõputu otsimine ja igatsus millegi kauge ja
küttesaamatu järele.
Villem Ridala luuletuste meeleolu on tundeline ning sageli kauge. Ta
kasutas oma tunnete väljendamiseks murdesõnu, mistõttu on luuletusi
raske mõista. Samuti kasutas ta oma teoste palju loodusdetaile ning see
andis luuletustele nukra, sünge, unistava või filosoofilise meeleolu (nt.
,,Pilved kuuvalges").
Teemaks on enamsti loodus. Ridala annab sõnadega edsi täpse
looduspildi (nt. ,,Talvine õhtu"). Samuti meeldis talle kirjutada armastusest,
kirest (nt. ,,Armukevade") ja noorusmälestustest (,,Noorusmaa").
Nagu Enno luuletustes, nii on ka Ridala luuletuste põhisõnum elu igavene
ringkäik ning et elu muutub pidevalt (,,Noorus", ,,Kaks pihla"). Samuti näib
annaabi.ee 
